Lõpetame kursuse

On jäänud veel viimne kodutöö

ja see ei ole kohustuslik!

0. Loe kõigepealt kogu juhend läbi ja alusta siis esimesest punktist.

1. Vali üks küsimus, aga ära hakka sellele ise vastama. [1 punkt]

Küsimused on siin.

2. Lase mõnel robotil vastus valmis teha. Olgu vastuse pikkuseks umbes 300 sõna.

• Milline robot? Praegu on üsna levinud komme vastamisvõimelisi roboteid vaimuvaeselt nimetada ChatGPT, aga öeldakse ka generatiivne tehisintellekt, AI, TI jpm. Seesama ChatGPT soovitab alternatiividena ikka iseennast, aga ka Google Gemini, Microsoft Copilot, Claude, Perplexiti AI, Poe, HuggingChat, Wolfram Alpha jpt. Põnev küll, neil kõigil on oma eelised ja veidrused, aga lihtne, kiire ja odav on kasutada seda, millega oled harjunud.
• Kuidas küsida? Kui küsimus on valitud, tuleb arvatavasti robotiga veidi vaielda, et ta (või see) püsiks teemas, ei valguks laiali ja annaks enam-vähem nõutud pikkusega vastuse. Ei ole ju keelatud proovida mitut küsimust, sõnastada ümber või küsida sama küsimust mitu korda ja mitmelt robotilt.
• Mis keeles? Arvatakse, et nn suured keelemudelid toimivad paremini inglise keeles, aga see ei pruugi enam kuigi oluline olla. Keelevalik on vaba aga 4. ja 5. punkt peavad ikka selges ja lihtsas eesti keeles olema.

3. Loo üks tekstifail, pane oma nimi. Kopeeri sinna küsimus [1 punkt]. Roboti vastuse ja nime võib ka panna, aga see pole oluline [selle eest punkti ei saa].

4. Kritiseeri vastust. Too välja kaks asja millega ta (see) mööda pani, valetas, jättis vastamata, vastas nõmedalt, hallutsineeris, kontamineeris vms. [4 punkti]

5. Kiida robotit. Too välja kaks asja, mis läksid hästi, millega jäid rahule, õppisid midagi, oli huvitav lugeda, tahaks teistelegi rääkida, võiks vaielda vms. [4 punkti]

Salvesta (.doc, .docx, .rtf, .odt, .pdf) ja laadi Moodlesse FÜ5 üles. Klasside (rühmade) võtmed 12Dklass ja 12Eklass. Tähtaeg 10. aprill.

Kodutöö küsimused

Loe kõigepealt tööjuhised läbi.

1) Kas taevamehaanika on Newtoni mehaanika? Kas klassikaline mehaanika (FÜ1 ja FÜ2) on piisav, et mõista megamaailma (FÜ5-III)?

2) Spektromeeter, mida see muutis astronoomias? Kas me saame katta kõik elektromagnetlainete skaala lainealad, kui uurime tähtede valgust ja kiirgust?

3) Astrofüüsika ja termodünaamika. Kuidas termodünaamika printsiibid rakenduvad tähtedele, galaktikatele ja universumile?

4) Energia kontseptsioon on füüsikas oluline ja keskne, võib isegi öelda, et on fundamentaalne. Küllap see nii on, aga kas meil on häid näiteid sellest, et energia mõiste on fundamentaalne just kosmoloogias?

5) Ajalooraamatutes ja astronoomiaõpikutes kirjutatakse, et Galilei vaatas tähistaevast teleskoobiga, avaldas 1610. aastal raamatu Siderius nuncius ja alustas seega uut ajastut astronoomias. Mis seal nii uut ja erilist oli, et kohe lausa uus ajastu?

6) Ühe olulise etapi kosmoseteadustes algatasid ja teostasid insenerid, keda vahest kutsutakse ka raketiteadlasteks. See oli nii suur asi, et siiamaani kiputakse mitte väga keeruliste, aga siiski mõistetamatuna tunduvate asjade kohta ütlema – see pole mingi raketiteadus. Mis see raketiteadus siis tegelikult astronoomiale ja kosmoloogiale andis? Kas see on tähtis eelkõige teadusele või saab siit ka praktilist kasu lõigata?

7) Rainer Weiss, Barry C. Barish ja Kip S. Thorne said 2017. aastal Nobeli preemia. Jälle kord tõusis tähtsaks teemaks gravitatsioon. Newton 1687, Einstein 1915 ja nüüd siis jälle. Mis oli seekordse gravitatsiooniuudise sõnum ja mida see muudab kosmoloogias?

8) Eksoplaneedid, milleks neid otsida ja uurida? Kas siin on mängus puhtalt teadlaste huvi ja hasart või on näha mingit, kasvõi tibatillukest kasumiperspektiivi?

9) Kui õige võtaks ette ühe üsna tavalise nähtuse, mida inimesed selgetel pimedatel öödel taevasse vaadates näevad. Linnutee, Kuu faasid, meteoorivoolud, Merkuur ja Veenus kord hommiku-, siis jälle õhtutaevas või midagi muud samavõrd tavalist ja lihtsat. Kuidas on vaatlejad seda ühte nähtust kirjeldanud, seletanud ja oma igapäevase tegevuse või uskumustega sidunud erinevatel aegadel või maailma ei paigus?

10) Mõelgem kosmoseuuringute ühiskondlikele mõjudele. Kuidas astronoomia ja kosmosetehnoloogia edusammud mõjutavad igapäevaelu, tehnoloogiat? Milline on kosmosetehnika globaalne kontekst?

Linnutee, Andromeda ja kõik need teised

Linnutee galaktika

Kuidas taevast asju üles leida, näiteks Andromeedat?

Hubble

JWST

Kaks kanget.

HDF, vaadake (2:41) te ei kahetse.

Hea uudis. neutriinod. Aga uudis ei ole tegelikult neutriinod, pigem see kes räägib.

Kuidas meie maailm tehtud on? Jaan Einasto räägib sellest, kuidas on sajand avardanud meie maailmapilti. Ta küsib ka, mis on elu, vähemalt kõrgelt arenenud elu tunnused? Ja ikka täiega edasi.

Täheteadus

See on Päike, meie päris oma täht. Ainuke ja eriline, aga maailma mõõdus vaadates, üks väga tavaline keskealine täht.

Vaatame Päikest, SDO kolm aastat. Päikest ei tohi vaadata. Galilei vaatas palju Päikest ja jäi pimedaks. Newton vaatas ka, jäi ka pimedaks mitmeks päevaks, aga tema nägemine taastus. Veab ikka mõnel. Videost on ohutu, aga ausalt, looduses ei ole, eriti optikaga. Astronoomidel on selline loll valvenali, et teleskoobiga saab Päikest vaadata kaks korda, ühe silmaga ja teise silmaga. Binokliga... Nii et vaadake parem videost, seal räägib seletusi peale üks päris hea heliofüüsik.

Päikeselaigud...

Olete ajalootunnis kuulnud väikesest jääajast? Kui Hollandis kanalid igal talvel jääs olid ja hollandlaste uisutamistraditsioon alguse sai. Vaadake kui palju päikeselaike (aktiivsuse indikaator) sel ajal registreeriti. Nii lihtne see ongi.

Eesti astronoomia algab muidugi baltisaksa ja vene astronoomia tiiva alt. Päris Eesti astronoomidest on vist läbi aegade kõige prominentsem Ernst Julius Öpik kõige oma dramaatilise elukäigu, eriliste annete ja uskumustega. Muuseas, ta arvas, et Päikese aktiivsuse (laikude arvu) 11-aastane tsükkel mõjutab poliitikat ja inimsaatusi. Selle idee järgijad on teinud lausa graafikuid, aga teaduslikult on asi kahtlane. Mis on järgneval pildil valesti?

Tänane seis ja 24. tsükli lugu. Ennustus. Jah tõsi, 25 maksimum on peagi käes.

Mis saab meie Päikesest? Esialgu jääb nii nagu on. Tähtede elukaar on põnev teema. Kuidas me üldse teame, mis ühest tähest saab. Mitte keegi ei saa istuda aknal ja passida peale kuidas täht areneb ja muutub. Pole kellelgi nii palju aega.

HST

Drake'i valem

Tulnukate kohta ei jõua eriti pikka juttu teha, aga kõige tähtsamat valemit võib igaüks ise uurida. See ei ole tegelikult üldse puhtalt ufoloogiline valem, pigem sotsioloogiline.

 

Proovi ise!

 

Seal on teine Kuu!

Kuidas seletada Kuu tagakülje eripära?

Teaduslikult!

Kui oleks kaks Kuud...

Kuul on kaks saba.

Mis see on?

Orbiidid

Geotsentriline maailmapilt sobib päris hästi meie meelelise kogemusega. Lameda maa mudel samuti, ega me oma igapäevastel käikudel ja sõitudel ju maa- või veepinna kumerust arvesse ei võta. Hoopis teine lugu on Maa kumeruse ja ümarusega, kui võtta ette pikki reise üle vee ja jälgida hoolega taevaseid liikumisi erinevates kohtades. 

Maakeskses maailmas on tähistaevas lihtne, aga planeeditaevas (rändurid, liikuvad ehk iseäralised tähed) läheb täpsemal uurimisel väga keeruliseks. Päikesele saab joonistada ringorbiidi ümber Maa, nii enam-vähem. Merkuur ja Veenus peavad vaatlusandmetega kokku sobitamiseks liikuma tsükloidsetel orbiitidel ja edasi läheb aina hullemaks. Ilus tegelikult, aga miks? Geomeetriliselt see väga hull ei ole, tuleb lihtsalt mitu ringliikumist kokku arvutada, aga mida täpsemaks ajada, seda enam on vaja eri mõõdus liidetavaid ringe juurde arvutada. Lõpuks hakkasid teadlased ka üha enam mõtlema, miks planeedid üldse peaksid oma trajektoore nii veidral kombel kõverdama. Milline füüsikaline mõju tekitab tsükloidi? Lõplikult lahendas vaidlused gravitatsiooniseadus, aga vahepeal tegid ilma andekas matemaatik Kepler ja osav ning püüdlik vaatleja Brahe.

Tycho Brahe (1546 – 1601)

Johannes Kepler (1571-1630)

Foto 2024 aasta suvest – Ketlin Taidre 

Kepleri seadused, neid on kolm.

1. Orbiidi kuju ja mõõtmed.
2. Liikumiskiiruse muutumine elliptilisel orbiidil.
3. Orbiidi suuruse ja perioodi suhe.

Nii lihtne see ongi.

Newton tõestas hiljem, et Kepleri seadused on gravitatsiooniseaduse erijuht, mis toimib hästi juhul, kui süsteemi keskne, nö paigalolev keha on võrreldes tiirlevaga väga suur, näiteks Päike-Maa või Maa-ISS. Einstein näitas veel hiljem, et gravitatsiooniseadus on üldrelatiivsuse erijuht, mis toimib piisavalt hästi juhul, kui ruum on enam-vähem tasane, st pole kõverdunud. 

Osa kinnistähti (need, mis on tähtkujudes) jäävad maalt vaadates Päikese taha. Me ei näe neid tähti sel päeval, sest Päike paistab silma ja taevas on sinine. Aga me saame vaadata, millised tähtkujud loojuvad pärast Päikest ja millised tõusevad enne. Mingil teisel aastaajal, võime siis pimedas vaadelda seda taevaosa ja teha järelduse, et Päikese taha jäid tol päeval näiteks Sõnni tähtkuju tähed, ehk Päike oli Sõnnis. Need tähtkujud, kus Päike võib olla, moodustavad taevas enam-vähem ühtse vöö, mida nimetakse sodiaak ehk loomaring. Sellest teadmisest algab üks üsna segane ja omamoodi tobe inimtegevuse ala, astroloogia. Nii Kepler kui ka Brahe olid loomulikult astroloogid, aga siis oli ka teaduse ja teadlase mõiste hoopis teine.

Tänapäeval on asi nii kaugel, et igaüks võib hakata astroloogiks. Litsentsi ei ole vaja, põhikooli haridusest piisab igal juhul. Tegelikult teevadki seda praegu põhiliselt robotid.

Eesti astronomia

Kõne Peterburi Eesti Jaanikoguduse Noortemeeste Seltsis 10. Jaan. 1899

Jakob Hurt

Vanu aegu meenutades...

Lähikosmos

Keda astronoomia vähegi huvitab, alustagu siit: Tartu Tähetorn ja Tartu Observatoorium. Kõiki huvitab, onju.

Phil Plait kirjutas, mis jama kõik astronoomia kohta aetakse. Enam ta väga ei viitsi kirjutada, tal nüüd muud tegemist.

Üheksa planeeti on arvatavasti parim kogu päikesesüsteemi kehade kohata. Kõik info ühest kohast, asjalik ja värske. Pärineb veel ajast, kui rohi oli rohelisem, varblased suuremad ja Päikesesüsteemis oli üheksa palaneeti.

PANE SEDA TÄHELE!
Päikesesüsteemi kehi! Selle peab igaüks kannatlikult ära vaatama (5 ja pool minutit).

Fred Jansen, kes maandas katseseadme komeedi pinnale. Vedas tal, et see trikk õnnestus.

Kuhu kadus üheksas?

Meediast ja elust...

Ei, nad ei jäta, siin peab veel üks olema.

Kuidas kirjeldada taevast?

Siin on lugu Maast ja Taevast, nii nagu ta meile paistab. Aga eks ta paistab igaühele natuke erinevalt, siis ilma tüli ja pahanduseta pole läbi saadud.

Lamemaalaste ühing

Wikipedia räägib Maast. Tegelikult on õõnesmaalaste mudel veelgi ägedam. Maa on küll ümmargune, aga seest õõnes ja me elame selle kooriku sisemisel pinnal. Jep, ärge küsige!

Hea küll, kas olete näinud, et miski kaob maakumeruse taha ära? Maapind ei ole kuigi tasane, need künkad, majad ja metsad. Aga veekumeruse taha? Võib-olla olete hoopis näinud kuidas saared, neemed ja isegi laevad hõljuvad kauguses veepinna kohal. Kas me saame usaldada, mida näeme?

Aga täpsemalt räägib Michael Stevens (Vsauce), miks me üldse usume lugusid näiteks Maast ja taevast, Maa kujust ja gravitatsioonist. Kas me teame, kas me peamegi kõike teadma?

Veel täpsemalt räägib Sabine Hossenfelder.

Tundmatu kunstniku gravüür: ?? – 1888 – 2009



Aga tegelikult?

Kui suur on Maa?

• Mõõdetud, ütleb Adam Savage (1:25).
• Veame kihla, et ei ole, ütles John Hampton.

Aristoteles, De Caelo. Kokkuvõtte teinud Piret Kuusk. Tähetorni kalender 2023.

Taeva mudel. Pane taevas pöörlema. Vaikimisi on seniit üleval, aga pane nüüd taeva põhjapoolus üles. Oota, mis siin õieti mille ümber pöörleb?

Kas teadsid...

kui palju megamaailma, kosmoloogia, astronoomia alaseid teatmike, õpikuid ja populaarseid raamatuid on eesti keeles välja antud? Ei teadnud? Väga hea, seda ei saagi keegi teada, aga mõne näite võiks ikka tuua.

Peeter Tenjes. Uusim ja tõenäoliselt seni parim Astronoomia õpik. Ülikooli tase, aga väga suures osas loetav kõigile huvilistele.

Jaak Jaaniste. Kosmoloogia, peatükk Maa ja taevas. Raamat on paberile trükitult ka saadaval, aga võrguversioonis on natuke rohkem lisalugusid. Hea raamat.

Katrin Laas. Megamaailm. Mahukas õppematerjal, mis ei ole veel päris lõpuni toimetatud. Õppimise seisukohalt on hea, et peatükkide lõpus on interaktiivseid küsimusi ja ülesanded. Nii saab teada, kas oled õppetükkidest päris õigesti aru saanud.

Jaaniste ja Saar. Täheatlas. Pisike vana raamat, sellest on alanud paljude Eesti teadlaste taevahuvi. Uss trükk 2024!

Ja veel...

Sky Map, Stellarium... Globe at Night.

Astronoomia

on suhteliselt primitiivne teadus.
Aadu Must (1951–2023) käis mõni aasta tagasi humanitaarkonverentsil esinemas ja nii ta ütles. Raske arvata, mis tal mõttes oli, aga see on vale. Sellele vaatamata oli Aadu tore mees.

Päriselt radioaktiivsed asjad. Kes ei kardaks kiiritust?

Olid ajad...

Kiirgusmõõtja kontrollib looduslikku fooni. Pole paha, mõnes kohas maailmas võib foon kõrgemgi olla, enne kui alarmi antakse.

Meie oma radiatsioonikivi, nagu teda võib geograafia klassi kogudest leida.

Graptoliitargilliit (varasema nimega diktüoneemakilt) vedeleb meil mõneks kohas lihtsalt maas. Temast räägitakse lugusid, mida sellest teha ja toota saab ja on saanud. Osa jutte võivad isegi tõsi olla. Mõni tükk on tõesti natuke radioaktiivne.

Pooletunnise radiatsioonimõõtmise graafik. Seade loeb radioaktiivseid osakesi (α, β) või kiirguskvante (x, γ) kolme sekundi jooksul. Tavaliselt on neid 0 kuni 4. Ootamatult sattus 24. minutil väga lühikese ajaga seadmesse 1710 osakest. Mis juhtus?

Graafiku suumimisel on näha, mida mõõtmine tegelikult näitas.

1) looduslik foon 0-4 lugemit 3 sekundiga.
2-4) Radioaktiivsed kivid. 2) Pakri I. 3) Saka. 4) Pakri II.
5) Looduslik foon
6) Anomaalia
7) Kivimikollektsiooni graptoliitargilliit.

Kui üldse mingit Eesti looduskivi radioaktiivseks lugeda, siis Pakri poolsaare omad on kahtlased. Sellest ei tasu muidugi teha järeldusi maapõuas lesivate mineraalide kohta ja radoon on päris eraldi tõsine jutt.

Kuula kuidas kostab päriselt radioaktiivne aine.

Veel üks juhtum meie maalt, täpsemalt maa alt, radioaktiivne liiv, täpsemalt filtritäide.

Juhtub siiski ka nii, et...

1980 Ukraina, Kramatorsk

Марії Приймаченко 7

Tseesium-137

2001 Gruusia, Lia

Strontsium-90

 1984 Mehhiko, Ciudad Juárez

Koobalt-60

1987 Brasiilia, Goiânia

Tseesium-137

Kiirgus

Lühidalt kiirgusest

Bekrell – Bq [s^-1] Vaata seda!

Grei – Gy [J/kg]

Louis Harold Gray (1905 – 1965)

Siivert – Sv [J/kg]

Rolf Maximilian Sievert (1896-1966)  Loe lugu! (ettevaatsut, pikk lugu)

SI ühikud jpm

FÜ5 esimese kahe peatüki tähtsamad teemad:

Sulamine ja sulamissoojus. Tahkumine.

Keemine, keemistemperatuuri sõltuvus rõhust.

Faasidiagramm, olekudiagramm. Kolmikpunkt.

Aatomi mõiste ajalooline areng.

Max Planck ja kvanthüpotees. Kvandi energia.

Wilhelm Konrad Röntgen x-kiired. Rõntgenkiirgus meditsiinis ja tehnikas.

Elektroni avastamine ja esimesed aatomimudelid.

Bohri aatomimudeli saavutused ja äpardused.

Aatomituuma avastamine ja uurimine. Elektronid aatomis.

Radioaktiivne lagunemine, poolestusaeg.

Tuumarelv ja tuumasõda.

Päikese ja teiste tähtede suur kiirgusvõimus.

Tuumaenergia. Tuumareaktorid.

Rahvusvaheline tuumaintsidentide skaala.

Kiirguse liigid.

Ioniseeriva kiirguse allikad.

Tuumajaam

Läheks ekskursioonile...

Prooviks jaama juhtida... 

Fusioon

Taylor Wilson, kõige noorem tuumaenergia (täpsemalt fusiooni) entusiast räägib TED-il kuidas ta juba lapsena (14 aastasena) reaktorit ehitas.

Jamie Edwards lõi Wilsoni noorusrekordi ja esines isegi Lettermani šõus. Siin aga räägib ta oma jutu veelkord ära CERN-is TEDx konverentsil.

Fusioonireaktorid, mida põhimõtteliselt iga koolipoiss hea tahtmise korral võib kokku panna, ei ole paraku siiski elektrijaamad. Sinna kulub väga-väga palju rohkem energiat, kui fusioonist kätte saab. Aga tõsi see on, et nad teevad selle Päikese triki, termotuumareaktsiooni, ikka ära küll. Vanameeste peale võib muidugi alati loota.

Lockheed Martin Skunk Works lubas väikese, st veoauto mõõtu termotuumareaktori prototüüpi näidata aastaks 2015. Mis aasta meil praegu on? Siiski, reaktorit (veel) ei ole.

Viimast uudist nägite? Olgu, see areneb üsna kiiresti: päris-päris viimane. 
Jaa läheb aga ikka edasi...

ITER ei ole elekrijaam, see on katseseade.

Sõda

The Day After 1984

Письма мертвого человека 1986

Kaks legendaarset eelmise sajandi filmi tuumakatastroofist. Ameerikas tehti telefilm, kus konflikt kerib Lääne-Berliinist. Telefilmis näidatakse reklaame vahele. Keegi otsustas põnevuse hoidmiseks filmi teises pooles, kui paugud olid juba käinud, reklaamid ära jätta. See õnnestus hästi, paljud pidasid filmi hoopis uudistesaateks ja kukkusid paanitsema.
Nõukogude Liidus võeti film vastu sügava solvumisega, kuigi seda tegelikult näha ju ei saanud. Õiendati, süüdistati ja tehti ise nö palju parem, ausam ja ilusam film tuumasõjast. Peaosa, professor Larsenit, kelle prototüüp pidavat olema Andrei Sahharov, mängib Rolan Bõkov, meilgi hästi tuntud mees. „Matsid jäävad matsideks“, kui olete juhtunud kuulma.

Täpsemalt 1 pauk
Tegelikult võib tänapäeval igaüks natuke tuumasõda mängida. Pane simulatsioon käima ja tõsta märk... No vot, kuhu tõsta? Ütleme, et külma sõja ajal oli Raadi lennuväljal võimekus vastu võtta ja välja saata strateegilisi pommitajaid, sh neid, mis kandsid tuumalõhkepäid. Akuutse konflikti korral oleks NATO arvatavasti püüdnud Raadi lennuvälja hävitada. Millise pommiga? Võib-olla tavarakettidega, aga võib olla umbes sellise väikese ja lihtsa pommiga nagu Little Boy. Selle võib leida simulatsiooni nimekirjast. Saab teada, mis oleks võinud juhtuda.

Laki
Aga siiski, kust me teame. Tuumakatsetuste ja vulkaanipursete, ainsa veidi sarnase loodusnähtuse andmete järgi on tehtud arvutimudelid, neist teamegi. Üks esimestest kirjapandud vulkaanidest, mis tegi, nagu me nüüd ütleme, tuumatalve, oli Laki 1783.-84. aastal. Kommunikatsioon oli tol ajal muidugi hoopis teine. Tulemused olid juba ammu käes, kui vaalpüügilaevad hakkasid kodusadamatesse jõudma ja tõid teateid, mis lahti ja kust see üldse tuleb. Mudeleid ja modelleerimist tänapäevases mõistes muidugi ka ei olnud.

Царь-бомба
Tasub ära vaadata lühike videolõik kõigi aegade kõige-kõige kõvemast paugust, mis inimesed teinud. Seal on näha ka kogu tuumapomminduse tehniline külg. Näiteks see, et pomm ei mahu lennukisse ja lendurid pääsevad plahvatusest väga napilt.

Polügoon
Сухой Нос, Suhkoy Nos, Kuiv neem (nina) oli kolmas tuumapolügoon Novaja Zemlja saartel. Hea tahtmise korral on on sateliidipildilt näha plahvatuse jäljed ja tekkinud radioaktiivne järv. Lennuk, mille külge pomm oli kinntatud, sest sisse ei mahtunud, startis Severomorksist.

Katse
Restaureeritud filmilõik Trinity katsest. Muidugi, tänapäeval on neid eelmise sajandi saladusi hulgakaupa välja pandud. Näeb äge välja küll...

Awesome
Tekib küsimus, tuumaplahvatus on ikka väga äge asi? Võimas, tehniliselt ja teaduslikult huvitav. Onju?

Robert Oppenheimer juhtis aatompommi loomist. Muidugi ei teinud ta seda üksi, aga ta suutis kokku ajada ja käigus hoida seltskonna, kes sellega hakkama sai. Tegelikult ongi meil üks aatompomm, see Oppie oma, teised on koopiad. OK, vesinikupommiga on natuke teine lugu, seda küll. See, mida ta vastab küsimusele, kas on lootust, on jõus tänaseni.

Maailmalõpu kell näitas 3 minutit lõpuni, kui see link siia sai. Täna ta näitab? Ei ole hea uudis.

Teeks ise pommi? Parem mitte.

Rahumeelne aatom

Kaevaks augu?

Jah, näiteks päris suure augu?

Appi, puurauk lekib! Sõda ei ole, kas nende pommidaga midagi mõistlikku teha saab? 

---

Kas kulda saab teha?

Tuumareaktsiooni võrrand:

20180Hg+0−1e→20179Au

Miks mitte? Küllap saab, aga kas on mõtet.

Vana nali, vt näiteks vikipeediast. Tarkade kivi ehk filosoofiline kivi (ladina keeles lapis philosophorum) on legendaarne alkeemikute tööriist, millel olevat võime baasmetallid kullaks muuta. Samuti olevat tegu igavese elu eliksiiri (ladina elixirium vitae) ühe koostisosaga. Ametlikult tunnistati filosoofilise kivi otsingud mõttetuks aastal 1775, kui Prantsuse Teaduste Akadeemia loobus sellesisulisi taotlusi nagu ka igiliikuri projekte ja ringi kvadratuuri ülesande lahendusi läbi vaatamast.

Nüüd seesama uues kuues.

Kuidas arvutada massidefekti?

Arvutame massidefekti näiteks nii. Ei-ei-ei!

Teeme parem nii. Ja arvutame ikka massidefekti ka välja.

C-14, mis meil selleaga asja?

Radiosüsiniku meetod on toonud pöörase muutuse arheloogiasse. Mõni aasta tagasi, kui meetodil oli 70. sünnipäev, meenutas ERR teadusportaal jälle Eesti ala suurimat radiosüsiniku võitu:

Kuna luuleidude dateerimine algselt paleozooloogiaga seotud küsimuste lahendamiseks rajatud Tartu laboris tingis vajaduse ka muistsete asulakohtade vanuse määramiseks, viis see peatselt edasi Baltikumi inimasustuse tekke ja arengu kronoloogia uurimiseni. Selle valdkonna üks tähelepanuväärsemaid tulemusi on tänaseni Pärnu jõe paremal kaldal Sindi linna lähedal asuva Pulli asulakoha vanuse määramine.

Pulli asulakohal toimetati juba 8900 aastat ema. Ja muidugi on nad sinna jälle sisse sokutanud lõbusa eestikeelse liitsõnanalja? Kahju küll tõdeda, aga nemad seal Sindi kandis poleks meie liitsõnanaljadest aru saanud ega teadnud ka Sindist midagi. Oh, ja siis muidugi need meie müstilised mammutid ja mammutihambad.

Tuumareaktorites kasutatakse vahest neutronite aeglustina grafiiti. See on väga eriline grafiit ja seda kasutatakse üha vähem, pole kuigi ohutu. Näiteks Eestisse planeeritavasse reaktorisse grafiiti ei tuleks. Ei ole võimatu, et grafiitaeglustiga reaktoris tekib radioaktiivseid süsinikuisotoope, C-14 meetodiga sel siiski seost pole.

C-14 kalibreerismikõver

Pange tähele, et reaalse elu, st teadaoleva vanusega asjade punktid ei saa päriselt pihta arvutatud kõverale. Kas põhjus võiks olla selles, et C-14 poolestusaeg on tänapäeval määratud 5730 ± 40 aastat, aga meetodi algusaegadel arvati veidi teisiti?

Kõik isotoobid

Täpsemalt

 

Elementide süntees

Perioodtabel

Kõik elemendid ja kõik isotoobid jne

Elementide leidmise või valmistamise rida
Siit saab vaadata, millal elemendid avastati või toodeti. Mõnel juhul avastamine muidugi tinglik, sest näiteks vaske tunti ammu enne elemendi kaasaegse mõiste kujunemist.

105-dubnium, Dubna instituut, väga imelik (näiteks liikmesriikide nimekiri) ja siiamaani salajane koht. Uudis on see, et Põhja-Korea liikmelisus on 2015. aastast peatatud. Uudiste uudis, Ukraina lipp on kadunud.

Lawrence Livermore ka sõjaline ja suures osas salajane asutus.

116-livermoorium

Darmastadt-Arheiligen

110-darmstadtium

118-oganessoon on seni viimane, aga sellega on  üksjagu pahandust olnud. Sohk 118 jm. Asukoha järgi perioodtabelis peaks ta olema väärisgaas, aga tegelikult on olemasolugi tõestatud kaudselt. Ametlikult nimetatud 2016. 

Island of stability.