13.11.23

Sõda

The Day After 1984



Письма мертвого человека 1986

Kaks legendaarset eelmise sajandi filmi tuumakatastroofist. Ameerikas tehti telefilm, kus konflikt kerib Lääne-Berliinist. Telefilmis näidatakse reklaame vahele. Keegi otsustas põnevuse hoidmiseks filmi teises pooles, kui paugud olid juba käinud, reklaamid ära jätta. See õnnestus hästi, paljud pidasid filmi hoopis uudistesaateks ja kukkusid paanitsema.
Nõukogude Liidus võeti film vastu sügava solvumisega, kuigi seda tegelikult näha ju ei saanud. Õiendati, süüdistati ja tehti ise nö palju parem, ausam ja ilusam film tuumasõjast. Peaosa, professor Larsenit, kelle prototüüp pidavat olema Andrei Sahharov, mängib Rolan Bõkov, meilgi hästi tuntud mees. „Matsid jäävad matsideks“, kui olete juhtunud kuulma.

Täpsemalt 1 pauk
Tegelikult võib tänapäeval igaüks natuke tuumasõda mängida. Pane simulatsioon käima ja tõsta märk... No vot, kuhu tõsta? Ütleme, et külma sõja ajal oli Raadi lennuväljal võimekus vastu võtta ja välja saata strateegilisi pommitajaid, sh neid, mis kandsid tuumalõhkepäid. Akuutse konflikti korral oleks NATO arvatavasti püüdnud Raadi lennuvälja hävitada. Millise pommiga? Võib-olla tavarakettidega, aga võib olla umbes sellise väikese ja lihtsa pommiga nagu Little Boy. Selle võib leida simulatsiooni nimekirjast. Saab teada, mis oleks võinud juhtuda.

Laki
Aga siiski, kust me teame. Tuumakatsetuste ja vulkaanipursete, ainsa veidi sarnase loodusnähtuse andmete järgi on tehtud arvutimudelid, neist teamegi. Üks esimestest kirjapandud vulkaanidest, mis tegi, nagu me nüüd ütleme, tuumatalve, oli Laki 1783.-84. aastal. Kommunikatsioon oli tol ajal muidugi hoopis teine. Tulemused olid juba ammu käes, kui vaalpüügilaevad hakkasid kodusadamatesse jõudma ja tõid teateid, mis lahti ja kust see üldse tuleb. Mudeleid ja modelleerimist tänapäevases mõistes muidugi ka ei olnud.

Царь-бомба
Tasub ära vaadata lühike videolõik kõigi aegade kõige-kõige kõvemast paugust, mis inimesed teinud. Seal on näha ka kogu tuumapomminduse tehniline külg. Näiteks see, et pomm ei mahu lennukisse ja lendurid pääsevad plahvatusest väga napilt.

Polügoon
Сухой Нос, Suhkoy Nos, Kuiv neem (nina) oli kolmas tuumapolügoon Novaja Zemlja saartel. Hea tahtmise korral on on sateliidipildilt näha plahvatuse jäljed ja tekkinud radioaktiivne järv. Lennuk, mille külge pomm oli kinntatud, sest sisse ei mahtunud, startis Severomorksist.

Katse
Restaureeritud filmilõik Trinity katsest. Muidugi, tänapäeval on neid eelmise sajandi saladusi hulgakaupa välja pandud. Näeb äge välja küll...

Awesome
Tekib küsimus, tuumaplahvatus on ikka väga äge asi? Võimas, tehniliselt ja teaduslikult huvitav. Onju?

Robert Oppenheimer juhtis aatompommi loomist. Muidugi ei teinud ta seda üksi, aga ta suutis kokku ajada ja käigus hoida seltskonna, kes sellega hakkama sai. Tegelikult ongi meil üks aatompomm, see Oppie oma, teised on koopiad. OK, vesinikupommiga on natuke teine lugu, seda küll. See, mida ta vastab küsimusele, kas on lootust, on jõus tänaseni.

Maailmalõpu kell näitas 3 minutit lõpuni, kui see link siia sai. Täna ta näitab? Ei ole hea uudis.

Kui sõda ei ole, kas nende pommidaga midagi mõistlikku teha saab? 


Teeks näiteks suure augu?




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.