Läheks ekskursioonile...
Prooviks jaama juhtida...
18.3.26
Fusioon
Taylor Wilson, kõige noorem tuumaenergia (täpsemalt fusiooni) entusiast räägib TED-il kuidas ta juba lapsena (14 aastasena) reaktorit ehitas.
Jamie Edwards lõi Wilsoni noorusrekordi ja esines isegi Lettermani šõus. Siin aga räägib ta oma jutu veelkord ära CERN-is TEDx konverentsil.
Fusioonireaktorid, mida põhimõtteliselt iga koolipoiss hea tahtmise korral võib kokku panna, ei ole paraku siiski elektrijaamad. Sinna kulub väga-väga palju rohkem energiat, kui fusioonist kätte saab. Aga tõsi see on, et nad teevad selle Päikese triki, termotuumareaktsiooni, ikka ära küll. Vanameeste peale võib muidugi alati loota.
Lockheed Martin Skunk Works lubas väikese, st veoauto mõõtu termotuumareaktori prototüüpi näidata aastaks 2015. Mis aasta meil praegu on? Siiski, reaktorit (veel) ei ole.
Jamie Edwards lõi Wilsoni noorusrekordi ja esines isegi Lettermani šõus. Siin aga räägib ta oma jutu veelkord ära CERN-is TEDx konverentsil.
Fusioonireaktorid, mida põhimõtteliselt iga koolipoiss hea tahtmise korral võib kokku panna, ei ole paraku siiski elektrijaamad. Sinna kulub väga-väga palju rohkem energiat, kui fusioonist kätte saab. Aga tõsi see on, et nad teevad selle Päikese triki, termotuumareaktsiooni, ikka ära küll. Vanameeste peale võib muidugi alati loota.
Lockheed Martin Skunk Works lubas väikese, st veoauto mõõtu termotuumareaktori prototüüpi näidata aastaks 2015. Mis aasta meil praegu on? Siiski, reaktorit (veel) ei ole.
Viimast uudist nägite? Olgu, see areneb üsna kiiresti: päris-päris viimane.
Jaa läheb aga ikka edasi...
Jaa läheb aga ikka edasi...
Sõda
The Day After 1984
Письма мертвого человека 1986
Kaks legendaarset eelmise sajandi filmi tuumakatastroofist. Ameerikas tehti telefilm, kus konflikt kerib Lääne-Berliinist. Telefilmis näidatakse reklaame vahele. Keegi otsustas põnevuse hoidmiseks filmi teises pooles, kui paugud olid juba käinud, reklaamid ära jätta. See õnnestus hästi, paljud pidasid filmi hoopis uudistesaateks ja kukkusid paanitsema.
Nõukogude Liidus võeti film vastu sügava solvumisega, kuigi seda tegelikult näha ju ei saanud. Õiendati, süüdistati ja tehti ise nö palju parem, ausam ja ilusam film tuumasõjast. Peaosa, professor Larsenit, kelle prototüüp pidavat olema Andrei Sahharov, mängib Rolan Bõkov, meilgi hästi tuntud mees. „Matsid jäävad matsideks“, kui olete juhtunud kuulma.
Täpsemalt 1 pauk
Tegelikult võib tänapäeval igaüks natuke tuumasõda mängida. Pane simulatsioon käima ja tõsta märk... No vot, kuhu tõsta? Ütleme, et külma sõja ajal oli Raadi lennuväljal võimekus vastu võtta ja välja saata strateegilisi pommitajaid, sh neid, mis kandsid tuumalõhkepäid. Akuutse konflikti korral oleks NATO arvatavasti püüdnud Raadi lennuvälja hävitada. Millise pommiga? Võib-olla tavarakettidega, aga võib olla umbes sellise väikese ja lihtsa pommiga nagu Little Boy. Selle võib leida simulatsiooni nimekirjast. Saab teada, mis oleks võinud juhtuda.
Laki
Aga siiski, kust me teame. Tuumakatsetuste ja vulkaanipursete, ainsa veidi sarnase loodusnähtuse andmete järgi on tehtud arvutimudelid, neist teamegi. Üks esimestest kirjapandud vulkaanidest, mis tegi, nagu me nüüd ütleme, tuumatalve, oli Laki 1783.-84. aastal. Kommunikatsioon oli tol ajal muidugi hoopis teine. Tulemused olid juba ammu käes, kui vaalpüügilaevad hakkasid kodusadamatesse jõudma ja tõid teateid, mis lahti ja kust see üldse tuleb. Mudeleid ja modelleerimist tänapäevases mõistes muidugi ka ei olnud.
Царь-бомба
Tasub ära vaadata lühike videolõik kõigi aegade kõige-kõige kõvemast paugust, mis inimesed teinud. Seal on näha ka kogu tuumapomminduse tehniline külg. Näiteks see, et pomm ei mahu lennukisse ja lendurid pääsevad plahvatusest väga napilt.
Polügoon
Сухой Нос, Suhkoy Nos, Kuiv neem (nina) oli kolmas tuumapolügoon Novaja Zemlja saartel. Hea tahtmise korral on on sateliidipildilt näha plahvatuse jäljed ja tekkinud radioaktiivne järv. Lennuk, mille külge pomm oli kinntatud, sest sisse ei mahtunud, startis Severomorksist.
Kaks legendaarset eelmise sajandi filmi tuumakatastroofist. Ameerikas tehti telefilm, kus konflikt kerib Lääne-Berliinist. Telefilmis näidatakse reklaame vahele. Keegi otsustas põnevuse hoidmiseks filmi teises pooles, kui paugud olid juba käinud, reklaamid ära jätta. See õnnestus hästi, paljud pidasid filmi hoopis uudistesaateks ja kukkusid paanitsema.
Nõukogude Liidus võeti film vastu sügava solvumisega, kuigi seda tegelikult näha ju ei saanud. Õiendati, süüdistati ja tehti ise nö palju parem, ausam ja ilusam film tuumasõjast. Peaosa, professor Larsenit, kelle prototüüp pidavat olema Andrei Sahharov, mängib Rolan Bõkov, meilgi hästi tuntud mees. „Matsid jäävad matsideks“, kui olete juhtunud kuulma.
Täpsemalt 1 pauk
Tegelikult võib tänapäeval igaüks natuke tuumasõda mängida. Pane simulatsioon käima ja tõsta märk... No vot, kuhu tõsta? Ütleme, et külma sõja ajal oli Raadi lennuväljal võimekus vastu võtta ja välja saata strateegilisi pommitajaid, sh neid, mis kandsid tuumalõhkepäid. Akuutse konflikti korral oleks NATO arvatavasti püüdnud Raadi lennuvälja hävitada. Millise pommiga? Võib-olla tavarakettidega, aga võib olla umbes sellise väikese ja lihtsa pommiga nagu Little Boy. Selle võib leida simulatsiooni nimekirjast. Saab teada, mis oleks võinud juhtuda.
Laki
Aga siiski, kust me teame. Tuumakatsetuste ja vulkaanipursete, ainsa veidi sarnase loodusnähtuse andmete järgi on tehtud arvutimudelid, neist teamegi. Üks esimestest kirjapandud vulkaanidest, mis tegi, nagu me nüüd ütleme, tuumatalve, oli Laki 1783.-84. aastal. Kommunikatsioon oli tol ajal muidugi hoopis teine. Tulemused olid juba ammu käes, kui vaalpüügilaevad hakkasid kodusadamatesse jõudma ja tõid teateid, mis lahti ja kust see üldse tuleb. Mudeleid ja modelleerimist tänapäevases mõistes muidugi ka ei olnud.
Царь-бомба
Tasub ära vaadata lühike videolõik kõigi aegade kõige-kõige kõvemast paugust, mis inimesed teinud. Seal on näha ka kogu tuumapomminduse tehniline külg. Näiteks see, et pomm ei mahu lennukisse ja lendurid pääsevad plahvatusest väga napilt.
Polügoon
Сухой Нос, Suhkoy Nos, Kuiv neem (nina) oli kolmas tuumapolügoon Novaja Zemlja saartel. Hea tahtmise korral on on sateliidipildilt näha plahvatuse jäljed ja tekkinud radioaktiivne järv. Lennuk, mille külge pomm oli kinntatud, sest sisse ei mahtunud, startis Severomorksist.
Katse
Restaureeritud filmilõik Trinity katsest. Muidugi, tänapäeval on neid eelmise sajandi saladusi hulgakaupa välja pandud. Näeb äge välja küll...
Awesome
Tekib küsimus, tuumaplahvatus on ikka väga äge asi? Võimas, tehniliselt ja teaduslikult huvitav. Onju?
Robert Oppenheimer juhtis aatompommi loomist. Muidugi ei teinud ta seda üksi, aga ta suutis kokku ajada ja käigus hoida seltskonna, kes sellega hakkama sai. Tegelikult ongi meil üks aatompomm, see Oppie oma, teised on koopiad. OK, vesinikupommiga on natuke teine lugu, seda küll. See, mida ta vastab küsimusele, kas on lootust, on jõus tänaseni.
Maailmalõpu kell näitas 3 minutit lõpuni, kui see link siia sai. Täna ta näitab? Ei ole hea uudis.
Restaureeritud filmilõik Trinity katsest. Muidugi, tänapäeval on neid eelmise sajandi saladusi hulgakaupa välja pandud. Näeb äge välja küll...
Awesome
Tekib küsimus, tuumaplahvatus on ikka väga äge asi? Võimas, tehniliselt ja teaduslikult huvitav. Onju?
Robert Oppenheimer juhtis aatompommi loomist. Muidugi ei teinud ta seda üksi, aga ta suutis kokku ajada ja käigus hoida seltskonna, kes sellega hakkama sai. Tegelikult ongi meil üks aatompomm, see Oppie oma, teised on koopiad. OK, vesinikupommiga on natuke teine lugu, seda küll. See, mida ta vastab küsimusele, kas on lootust, on jõus tänaseni.
Maailmalõpu kell näitas 3 minutit lõpuni, kui see link siia sai. Täna ta näitab? Ei ole hea uudis.
Teeks ise pommi? Parem mitte.
Rahumeelne aatom
Kaevaks augu?
Jah, näiteks päris suure augu?
Appi, puurauk lekib! Sõda ei ole, kas nende pommidaga midagi mõistlikku teha saab?
---
17.3.26
Kas kulda saab teha?
Tuumareaktsiooni võrrand:
20180Hg+0−1e→20179Au
Miks mitte? Küllap saab, aga kas on mõtet.
Vana nali, vt näiteks vikipeediast. Tarkade kivi ehk filosoofiline kivi (ladina keeles lapis philosophorum) on legendaarne alkeemikute tööriist, millel olevat võime baasmetallid kullaks muuta. Samuti olevat tegu igavese elu eliksiiri (ladina elixirium vitae) ühe koostisosaga. Ametlikult tunnistati filosoofilise kivi otsingud mõttetuks aastal 1775, kui Prantsuse Teaduste Akadeemia loobus sellesisulisi taotlusi nagu ka igiliikuri projekte ja ringi kvadratuuri ülesande lahendusi läbi vaatamast.
Nüüd seesama uues kuues.
16.3.26
Kuidas arvutada massidefekti?
Arvutame massidefekti näiteks nii. Ei-ei-ei!
Teeme parem nii. Ja arvutame ikka massidefekti ka välja.
15.3.26
C-14, mis meil selleaga asja?
Radiosüsiniku meetod on toonud pöörase muutuse arheloogiasse. Mõni aasta tagasi, kui meetodil oli 70. sünnipäev, meenutas ERR teadusportaal jälle Eesti ala suurimat radiosüsiniku võitu:
Kuna luuleidude dateerimine algselt paleozooloogiaga seotud küsimuste lahendamiseks rajatud Tartu laboris tingis vajaduse ka muistsete asulakohtade vanuse määramiseks, viis see peatselt edasi Baltikumi inimasustuse tekke ja arengu kronoloogia uurimiseni. Selle valdkonna üks tähelepanuväärsemaid tulemusi on tänaseni Pärnu jõe paremal kaldal Sindi linna lähedal asuva Pulli asulakoha vanuse määramine.
Pulli asulakohal toimetati juba 8900 aastat ema. Ja muidugi on nad sinna jälle sisse sokutanud lõbusa eestikeelse liitsõnanalja? Kahju küll tõdeda, aga nemad seal Sindi kandis poleks meie liitsõnanaljadest aru saanud ega teadnud ka Sindist midagi. Oh, ja siis muidugi need meie müstilised mammutid ja mammutihambad.
Tuumareaktorites kasutatakse vahest neutronite aeglustina grafiiti. See on väga eriline grafiit ja seda kasutatakse üha vähem, pole kuigi ohutu. Näiteks Eestisse planeeritavasse reaktorisse grafiiti ei tuleks. Ei ole võimatu, et grafiitaeglustiga reaktoris tekib radioaktiivseid süsinikuisotoope, C-14 meetodiga sel siiski seost pole.
Kuna luuleidude dateerimine algselt paleozooloogiaga seotud küsimuste lahendamiseks rajatud Tartu laboris tingis vajaduse ka muistsete asulakohtade vanuse määramiseks, viis see peatselt edasi Baltikumi inimasustuse tekke ja arengu kronoloogia uurimiseni. Selle valdkonna üks tähelepanuväärsemaid tulemusi on tänaseni Pärnu jõe paremal kaldal Sindi linna lähedal asuva Pulli asulakoha vanuse määramine.
Pulli asulakohal toimetati juba 8900 aastat ema. Ja muidugi on nad sinna jälle sisse sokutanud lõbusa eestikeelse liitsõnanalja? Kahju küll tõdeda, aga nemad seal Sindi kandis poleks meie liitsõnanaljadest aru saanud ega teadnud ka Sindist midagi. Oh, ja siis muidugi need meie müstilised mammutid ja mammutihambad.
Tuumareaktorites kasutatakse vahest neutronite aeglustina grafiiti. See on väga eriline grafiit ja seda kasutatakse üha vähem, pole kuigi ohutu. Näiteks Eestisse planeeritavasse reaktorisse grafiiti ei tuleks. Ei ole võimatu, et grafiitaeglustiga reaktoris tekib radioaktiivseid süsinikuisotoope, C-14 meetodiga sel siiski seost pole.
14.3.26
C-14 kalibreerismikõver
Pange tähele, et reaalse elu, st teadaoleva vanusega asjade punktid ei saa päriselt pihta arvutatud kõverale. Kas põhjus võiks olla selles, et C-14 poolestusaeg on tänapäeval määratud 5730 ± 40 aastat, aga meetodi algusaegadel arvati veidi teisiti?
13.3.26
Elementide süntees
Perioodtabel
Kõik elemendid ja kõik isotoobid jne
Elementide leidmise või valmistamise rida
Siit saab vaadata, millal elemendid avastati või toodeti. Mõnel juhul avastamine muidugi tinglik, sest näiteks vaske tunti ammu enne elemendi kaasaegse mõiste kujunemist.
105-dubnium, Dubna instituut, väga imelik (näiteks liikmesriikide nimekiri) ja siiamaani salajane koht. Uudis on see, et Põhja-Korea liikmelisus on 2015. aastast peatatud. Uudiste uudis, Ukraina lipp on kadunud.
Kõik elemendid ja kõik isotoobid jne
Elementide leidmise või valmistamise rida
Siit saab vaadata, millal elemendid avastati või toodeti. Mõnel juhul avastamine muidugi tinglik, sest näiteks vaske tunti ammu enne elemendi kaasaegse mõiste kujunemist.
Lawrence Livermore ka sõjaline ja suures osas salajane asutus.
110-darmstadtium
118-oganessoon on seni viimane, aga sellega on üksjagu pahandust olnud. Sohk 118 jm. Asukoha järgi perioodtabelis peaks ta olema väärisgaas, aga tegelikult on olemasolugi tõestatud kaudselt. Ametlikult nimetatud 2016.
Lagunemisreeglid
Poolestusaeg
Tsirkoonis (ZrSiO4), esineb teatud määral uraani isotoope, aga tekkimise ajal ei saanud seal kindlasti olla pliid. Tähendab, et kogu analüüsil leitud plii on tekkinud lagunemisseeriate kaudu. Teades radioaktiivse lagunemise seadust ja tundes kõik vaheetappe (poolestusaegu), on võimalik kivimi tekkimise aeg välja arvutada. Dateerimine uraani ja plii kaudu kõlbab kivimitele, mille vanus on üks miljon kuni 4,5 miljardit aastat. Selle tänapäevaseks täpsuseks loetakse 0,1-1%. Meetodit on arendatud alates Rutherfordi esimestest töödest sel alal 1905. aastal ja praegu on see põhiline viis kivimite vanuse määramiseks. Muu hulgas on nii määratud ka Maa vanus.
12.3.26
Kaks pilu
Kaks sokki. Vasaku ja parema jala sokk, st sokil on kaks võimalikku olekut. Kui sokke jalga ei pane, on nende mõlema olek vask-parem superpositsioon. Kui panna üks sokk jalga, siis superpositsioon kollabeerub ja soki olekuks saab parem või vasak, oleneb sellest kumba jalga soki paned. Samal hetkel kollabeerub ka teine sokk olekusse vasak või parem nõ vastasnimeliselt esimesele.
Pangem tähele, et teise sokiga me mitte midagi ei teinud. Me ei pruukinud teda kapist väljagi võtta, ta võis olla isegi Kuu peal või mõnes kauges galaktikas. Sokid on paar, nad on tontlikult põimitud. Ühe oleku määramine määrab ka teise oleku. Spooky, isn't it?
Ja Walter Lewin ise.
Dr Quantum
Kaks pilu. Tegelikult, nii nagu nad elus on.
Ja ikkagi, mida te ise arvate, kvantmehaanikud? (nimekiri 1:30)
Elekronid tuuma ümber
Kus saavad elektronid aatomis olla? Vastus on peidetud Schrödingeri võrrandi lahenditesse.
Jah, kassist on kahju muidugi, aga Erwin ei mõelnud seda muidugi nii.
11.3.26
Elektron – laine
Vaatame ühe vana videolõigu nüüd lõpuni ära.
Arvuta välja mõned lainepikkused. Enne uuri välja mõned massid: sina ise, auto, elektron.
1) Sa kõnnid rahulikult, mõõdukat, väärikalt füüsika klassi uksest sisse ja su kiirus on 1 m/s. Kui suur on su lainepikkus?
2) Auto sõidab Tallinna maanteel kiirusega 120 km/h. Kui suur on auto lainepikkus?
3) Elektron kihutab Crookesi torus (elektronkahuris, katoodkiirte torus, kineskoobis) kiirusega 30000 km/s. Kui suur on elektroni lainepikkus?
Siin aga näeme de Broglie lainepikkuse valemit:
Muidugi mõista tuleb ka Plancki konstant välja otsida: h = 6,626⋅10-34 Js.
10.3.26
Bohri aatom ja muud loomad
Põhikooli keemia õpikuist
Hantaro Nagaoka saturnmudel, 1903
Bohri postulaadid
Lisapostulaat — Vastupidi klassikalise elektromagnetteooria ennustusele lubatud orbiitidel elektron ei kiirga elektromagnetlaineid, kuigi liigub kiirendusega.
Bohri aatom, Niels ise joonistas
Vesiniku spekter
/GettyImages-1096547948-35b3799817ca4b2fa06888893ef4a348.jpg)
Hantaro Nagaoka saturnmudel, 1903
Niels Bohr (kaabuga) 1885 – 1962
Statsionaarsete olekute postulaat — elektronid saavad tiirelda vaid
kindla energiaga En orbiitidel
Kvantpostulaat —
võimalike orbiitide energia on määratud kvantarvudega n:
En =
E1/n2, kus n = 1, 2, 3, ... ja E1 =
–2·10–18 J.
Kiirguspostulaat —
aatom kiirgab valgust siis, kui ta läheb suurema energiaga Em
orbiidilt üle madalama energiaga En orbiidile.
Kiiratava
valguskvandi energia Ekv = hf = Em – En.
Vastupidisel üleminekul valgus neeldub.
Bohri aatom, Niels ise joonistas
Vesiniku spekter
9.3.26
JJ Thomson, elektroni ülesleidja
Vana lugu teadagi. Thomson näitas maailmale, et elektron väga pisike. St kerge, võrreldes aatomiga ja väikese negatiivse laenguga. Elektroni laengut (ja siis ka massi) ta määrata ei osanud, sellega sai hakkama osav eksperimentaator ja muidu ka üsna osav mees, Robert Millikan.
Kuidas seda lihtsalt näidata? Kas nii või siis teisiti?
8.3.26
7.3.26
Wirkungsquantum (1900) – Max Planck (1858 – 1947)
Wieni nihkereegel määrab, millise lainepikkusega (mis värvi) valgust kiirgab kuum keha. Selle sai muidugi ära mõõta ja valemisse ning graafikule panna, aga füüsikud sellega ei lepi. Teooriat on vaja ja kui teooria läheb kokku katsega, alles siis on kõik rahul ja õnnelikud.
Minutimees püüab Plancki teooriat seletada küpsistega.
Musta keha kiirgus (igav)
John Dalton 1766 – 1844
Daltoni nomenklatuuris tähistati aatomeid väikeste rõngastena. Vesinik on valge ehk tühi, loogiline. Süsinik on must, ka loogiline. Meile hästi tuntud elementide kahetäheliste sümbolitega läks veel mõni aasta aega ja mõnikümmend, et lõpliku kokkuleppeni jõuda. Ladina keelest võetud sümbolid võttis kasutusele Jöns Bezelius, aga Daltoni keradega mudelit kasutame ikka edasi, kui ainete struktuuri joonistame või mudeleid kokku paneme. Ikka vesinik valge, süsinik must.
6.3.26
Aatomi- ja tuumafüüsika teemad alates 11.03
1 Aatomi mõiste areng antiikajast tänapäevani
2 Max Planck ja kvantteooria algus
3 Wilhelm Konrad Röntgen ja x-kiirte avastamine
4 Loodusliku radioaktiivsuse ja radioaktiivsete elementide avastamine
5 Joseph Thomson, elektroni avastamine ja esimene teaduslik aatomimudel
6 Ernest Rutherfordi katsed ja aatomituuma avastamine
7 Planetaarse aatomimudeli puudused
8 Niels Bohr, tema postulaadid
9 Vesiniku spekter ja Bohri aatomimudel
10 Bohri teooria puudused, kvantmehaanika algus
11 Louis de Broglie ja lainetav elektron
12 Erwin Schrödinger ja Schrödingeri võrrand
13 Elektroni laineomadused, kahe pilu katse
14 Werner Heisenberg, määramatuse printsiip
15 Osakeste jälgimise ja registreerimise meetodid
16 Radioaktiivse kiirguse liikide avastamine
17 Tuumade muundumine, nihkereegel
18 Radioaktiivsed isotoobid
19 Uute elementide süntees
20 Radioaktiivne lagunemine, poolestusaeg
21 Radioaktiivse süsiniku meetod
22 James Chadwick, neutroni avastamine
23 Massidefekt ja seoseenergia
24 Eriseoseenergia ja massiarv
25 Tähtsad ja huvitavad tuumareaktsioonid
26 Ahelreaktsioon ja tuumaenergeetika
27 Tuumarelva loomine
28 Tuumarelva kasutamine
29 Tuumarelvastusega seotud keskkonna- ja sotsiaalprobleemid
30 Termotuumareaktsioonid
31 Tuumasõja võimalikud tagajärjed
32 Tuumaenergeetika ja keskkonnakaitse
33 Õnnetusjuhtumid tuumajaamades
34 Tuumafüüsika rakendused meditsiinis ja tehnikas
35 Ioniseeriva kiirguse allikad
36 Kiirguse mõõtühikud
37 Radioaktiivse kiirguse mõju organismidele
4.3.26
Tilk
Mis lugu selle tilgakujulisega on? Noojah, pikk lugu seda juba paari lausega ära ei seleta.
Veeringe ja ilusad pildid vihmapiiskadest (Kookospähkli teaduslabor)
3.3.26
Seebivesi jms
Kes kõnnib mööda vett?
Kes jookseb üle vee? Ilus küll, muusika taktis jne, aga viimase 1,5 sekundiga võib näha, mis tegelikult toimub
Täpsemalt, vee PEAL ta ju ei jookse
Ig Nobel 2013, vee peal kõndimise uuringu eest.
Seebimullidest
Joseph Plateau (1801–1883) ja tema mullimatemaatika
Antimullid
Külm ja veidrad kristallid
Kõige, kõige, kõige... Misiganes inimesed teevad, ikka nad hakkavad võistlema ja rekordeid püsitama.
On ka väga veirdaid lugusid, vaatamine omal vastutusel.
Eiffel Plasterer, mullikunsti vanavanaisa. Mullid teevad, mis Eiffel ütleb 3:30.
Newtoni seaduste kiuste.
Eiffel Plasterer, mullikunsti vanavanaisa. Mullid teevad, mis Eiffel ütleb 3:30.
Newtoni seaduste kiuste.
Jne
1.3.26
Pinnajõud, pinnaenergia jm imelikku
Hakkme lõpetma, viimaseid kordi vanade sõpradega!
Dianna Cowern, Physics Girl
2. Kõik katsetama!
Veelkord kosmosejaama, kuidas juua nagu klaasist, peaaegu.
Bruce Yeany, ujuvusest ja mitte ainult vees ehk teistes vedelikes.
28.2.26
27.2.26
Õhu koostis
Kasvuhoonegaasid? Ei saa olla, et kasvuhoonetest nii palju mingit gaasi tuleb, et see miskit ära rikub. Meil polegi neid kasvuhooneid nii palju. See peab ikka miski muu olema, lennukid või sputnikud või midagi sellist. Onju nii, loogiline?
Mis seis on?
Mis tähendab...
Aga siiski, miks CO2?
18.2.26
17.2.26
.png)
Tellimine:
Kommentaarid (Atom)