Drake'i valem

Tulnukate kohta ei jõua eriti pikka juttu teha, aga kõige tähtsamat valemit võib igaüks ise uurida. See ei ole tegelikult üldse puhtalt ufoloogiline valem, pigem sotsioloogiline.

 

Proovi ise!

 

Seal on teine Kuu!

Kuidas seletada Kuu tagakülje eripära?

Teaduslikult!

Kui oleks kaks Kuud...

Kuul on kaks saba.

Mis see on?

Orbiidid

Geotsentriline maailmapilt sobib päris hästi meie meelelise kogemusega. Lameda maa mudel samuti, ega me oma igapäevastel käikudel ja sõitudel ju maa- või veepinna kumerust arvesse ei võta. Hoopis teine lugu on Maa kumeruse ja ümarusega, kui võtta ette pikki reise üle vee ja jälgida hoolega taevaseid liikumisi erinevates kohtades. 

Maakeskses maailmas on tähistaevas lihtne, aga planeeditaevas (rändurid, liikuvad ehk iseäralised tähed) läheb täpsemal uurimisel väga keeruliseks. Päikesele saab joonistada ringorbiidi ümber Maa, nii enam-vähem. Merkuur ja Veenus peavad vaatlusandmetega kokku sobitamiseks liikuma tsükloidsetel orbiitidel ja edasi läheb aina hullemaks. Ilus tegelikult, aga miks? Geomeetriliselt see väga hull ei ole, tuleb lihtsalt mitu ringliikumist kokku arvutada, aga mida täpsemaks ajada, seda enam on vaja eri mõõdus liidetavaid ringe juurde arvutada. Lõpuks hakkasid teadlased ka üha enam mõtlema, miks planeedid üldse peaksid oma trajektoore nii veidral kombel kõverdama. Milline füüsikaline mõju tekitab tsükloidi? Lõplikult lahendas vaidlused gravitatsiooniseadus, aga vahepeal tegid ilma andekas matemaatik Kepler ja osav ning püüdlik vaatleja Brahe.

Tycho Brahe (1546 – 1601)

Johannes Kepler (1571-1630)

Foto 2024 aasta suvest – Ketlin Taidre 

Kepleri seadused, neid on kolm.

1. Orbiidi kuju ja mõõtmed.
2. Liikumiskiiruse muutumine elliptilisel orbiidil.
3. Orbiidi suuruse ja perioodi suhe.

Nii lihtne see ongi.

Newton tõestas hiljem, et Kepleri seadused on gravitatsiooniseaduse erijuht, mis toimib hästi juhul, kui süsteemi keskne, nö paigalolev keha on võrreldes tiirlevaga väga suur, näiteks Päike-Maa või Maa-ISS. Einstein näitas veel hiljem, et gravitatsiooniseadus on üldrelatiivsuse erijuht, mis toimib piisavalt hästi juhul, kui ruum on enam-vähem tasane, st pole kõverdunud. 

Osa kinnistähti (need, mis on tähtkujudes) jäävad maalt vaadates Päikese taha. Me ei näe neid tähti sel päeval, sest Päike paistab silma ja taevas on sinine. Aga me saame vaadata, millised tähtkujud loojuvad pärast Päikest ja millised tõusevad enne. Mingil teisel aastaajal, võime siis pimedas vaadelda seda taevaosa ja teha järelduse, et Päikese taha jäid tol päeval näiteks Sõnni tähtkuju tähed, ehk Päike oli Sõnnis. Need tähtkujud, kus Päike võib olla, moodustavad taevas enam-vähem ühtse vöö, mida nimetakse sodiaak ehk loomaring. Sellest teadmisest algab üks üsna segane ja omamoodi tobe inimtegevuse ala, astroloogia. Nii Kepler kui ka Brahe olid loomulikult astroloogid, aga siis oli ka teaduse ja teadlase mõiste hoopis teine.

Tänapäeval on asi nii kaugel, et igaüks võib hakata astroloogiks. Litsentsi ei ole vaja, põhikooli haridusest piisab igal juhul. Tegelikult teevadki seda praegu põhiliselt robotid.

Lähikosmos

Keda astronoomia vähegi huvitab, alustagu siit: Tartu Tähetorn ja Tartu Observatoorium. Kõiki huvitab, onju.

Phil Plait kirjutas, mis jama kõik astronoomia kohta aetakse. Enam ta väga ei viitsi kirjutada, tal nüüd muud tegemist.

Üheksa planeeti on arvatavasti parim kogu päikesesüsteemi kehade kohata. Kõik info ühest kohast, asjalik ja värske. Pärineb veel ajast, kui rohi oli rohelisem, varblased suuremad ja Päikesesüsteemis oli üheksa palaneeti.

PANE SEDA TÄHELE!
Päikesesüsteemi kehi! Selle peab igaüks kannatlikult ära vaatama (5 ja pool minutit).

Fred Jansen, kes maandas katseseadme komeedi pinnale. Vedas tal, et see trikk õnnestus.

Kuhu kadus üheksas?

Meediast ja elust...

Ei, nad ei jäta, siin peab veel üks olema.

Kuidas kirjeldada taevast?

Siin on lugu Maast ja Taevast, nii nagu ta meile paistab. Aga eks ta paistab igaühele natuke erinevalt, siis ilma tüli ja pahanduseta pole läbi saadud.

Lamemaalaste ühing

Wikipedia räägib Maast. Tegelikult on õõnesmaalaste mudel veelgi ägedam. Maa on küll ümmargune, aga seest õõnes ja me elame selle kooriku sisemisel pinnal. Jep, ärge küsige!

Hea küll, kas olete näinud, et miski kaob maakumeruse taha ära? Maapind ei ole kuigi tasane, need künkad, majad ja metsad. Aga veekumeruse taha? Võib-olla olete hoopis näinud kuidas saared, neemed ja isegi laevad hõljuvad kauguses veepinna kohal. Kas me saame usaldada, mida näeme?

Aga täpsemalt räägib Michael Stevens (Vsauce), miks me üldse usume lugusid näiteks Maast ja taevast, Maa kujust ja gravitatsioonist. Kas me teame, kas me peamegi kõike teadma?

Veel täpsemalt räägib Sabine Hossenfelder.

Tundmatu kunstniku gravüür: ?? – 1888 – 2009



Aga tegelikult?

Kui suur on Maa?

• Mõõdetud, ütleb Adam Savage (1:25).
• Veame kihla, et ei ole, ütles John Hampton.

Aristoteles, De Caelo. Kokkuvõtte teinud Piret Kuusk. Tähetorni kalender 2023.

Taeva mudel. Pane taevas pöörlema. Vaikimisi on seniit üleval, aga pane nüüd taeva põhjapoolus üles. Oota, mis siin õieti mille ümber pöörleb?

Kas teadsid...

kui palju megamaailma, kosmoloogia, astronoomia alaseid teatmike, õpikuid ja populaarseid raamatuid on eesti keeles välja antud? Ei teadnud? Väga hea, seda ei saagi keegi teada, aga mõne näite võiks ikka tuua.

Peeter Tenjes. Uusim ja tõenäoliselt seni parim Astronoomia õpik. Ülikooli tase, aga väga suures osas loetav kõigile huvilistele.

Jaak Jaaniste. Kosmoloogia, peatükk Maa ja taevas. Raamat on paberile trükitult ka saadaval, aga võrguversioonis on natuke rohkem lisalugusid. Hea raamat.

Katrin Laas. Megamaailm. Mahukas õppematerjal, mis ei ole veel päris lõpuni toimetatud. Õppimise seisukohalt on hea, et peatükkide lõpus on interaktiivseid küsimusi ja ülesanded. Nii saab teada, kas oled õppetükkidest päris õigesti aru saanud.

Jaaniste ja Saar. Täheatlas. Pisike vana raamat, sellest on alanud paljude Eesti teadlaste taevahuvi. Uss trükk 2024!

Ja veel...

Sky Map, Stellarium... Globe at Night.

Astronoomia

on suhteliselt primitiivne teadus.
Aadu Must (1951–2023) käis mõni aasta tagasi humanitaarkonverentsil esinemas ja nii ta ütles. Raske arvata, mis tal mõttes oli, aga see on vale. Sellele vaatamata oli Aadu tore mees.

Päriselt radioaktiivsed asjad. Kes ei kardaks kiiritust?

Olid ajad...

Kiirgusmõõtja kontrollib looduslikku fooni. Pole paha, mõnes kohas maailmas võib foon kõrgemgi olla, enne kui alarmi antakse.

Meie oma radiatsioonikivi, nagu teda võib geograafia klassi kogudest leida.

Graptoliitargilliit (varasema nimega diktüoneemakilt) vedeleb meil mõneks kohas lihtsalt maas. Temast räägitakse lugusid, mida sellest teha ja toota saab ja on saanud. Osa jutte võivad isegi tõsi olla. Mõni tükk on tõesti natuke radioaktiivne.

Pooletunnise radiatsioonimõõtmise graafik. Seade loeb radioaktiivseid osakesi (α, β) või kiirguskvante (x, γ) kolme sekundi jooksul. Tavaliselt on neid 0 kuni 4. Ootamatult sattus 24. minutil väga lühikese ajaga seadmesse 1710 osakest. Mis juhtus?

Graafiku suumimisel on näha, mida mõõtmine tegelikult näitas.

1) looduslik foon 0-4 lugemit 3 sekundiga.
2-4) Radioaktiivsed kivid. 2) Pakri I. 3) Saka. 4) Pakri II.
5) Looduslik foon
6) Anomaalia
7) Kivimikollektsiooni graptoliitargilliit.

Kui üldse mingit Eesti looduskivi radioaktiivseks lugeda, siis Pakri poolsaare omad on kahtlased. Sellest ei tasu muidugi teha järeldusi maapõuas lesivate mineraalide kohta ja radoon on päris eraldi tõsine jutt.

Kuula kuidas kostab päriselt radioaktiivne aine.

Veel üks juhtum meie maalt, täpsemalt maa alt, radioaktiivne liiv, täpsemalt filtritäide.

Juhtub siiski ka nii, et...

1980 Ukraina, Kramatorsk

Марії Приймаченко 7

Tseesium-137

2001 Gruusia, Lia

Strontsium-90

 1984 Mehhiko, Ciudad Juárez

Koobalt-60

1987 Brasiilia, Goiânia

Tseesium-137

Kiirgus

Lühidalt kiirgusest

Bekrell – Bq [s^-1] Vaata seda!

Grei – Gy [J/kg]

Louis Harold Gray (1905 – 1965)

Siivert – Sv [J/kg]

Rolf Maximilian Sievert (1896-1966)  Loe lugu! (ettevaatsut, pikk lugu)

SI ühikud jpm

FÜ5 esimese kahe peatüki tähtsamad teemad:

Sulamine ja sulamissoojus. Tahkumine.

Keemine, keemistemperatuuri sõltuvus rõhust.

Faasidiagramm, olekudiagramm. Kolmikpunkt.

Aatomi mõiste ajalooline areng.

Max Planck ja kvanthüpotees. Kvandi energia.

Wilhelm Konrad Röntgen x-kiired. Rõntgenkiirgus meditsiinis ja tehnikas.

Elektroni avastamine ja esimesed aatomimudelid.

Bohri aatomimudeli saavutused ja äpardused.

Aatomituuma avastamine ja uurimine. Elektronid aatomis.

Radioaktiivne lagunemine, poolestusaeg.

Tuumarelv ja tuumasõda.

Päikese ja teiste tähtede suur kiirgusvõimus.

Tuumaenergia. Tuumareaktorid.

Rahvusvaheline tuumaintsidentide skaala.

Kiirguse liigid.

Ioniseeriva kiirguse allikad.

Tuumajaam

Läheks ekskursioonile...

Prooviks jaama juhtida... 

Fusioon

Taylor Wilson, kõige noorem tuumaenergia (täpsemalt fusiooni) entusiast räägib TED-il kuidas ta juba lapsena (14 aastasena) reaktorit ehitas.

Jamie Edwards lõi Wilsoni noorusrekordi ja esines isegi Lettermani šõus. Siin aga räägib ta oma jutu veelkord ära CERN-is TEDx konverentsil.

Fusioonireaktorid, mida põhimõtteliselt iga koolipoiss hea tahtmise korral võib kokku panna, ei ole paraku siiski elektrijaamad. Sinna kulub väga-väga palju rohkem energiat, kui fusioonist kätte saab. Aga tõsi see on, et nad teevad selle Päikese triki, termotuumareaktsiooni, ikka ära küll. Vanameeste peale võib muidugi alati loota.

Lockheed Martin Skunk Works lubas väikese, st veoauto mõõtu termotuumareaktori prototüüpi näidata aastaks 2015. Mis aasta meil praegu on? Siiski, reaktorit (veel) ei ole.

Viimast uudist nägite? Olgu, see areneb üsna kiiresti: päris-päris viimane. 
Jaa läheb aga ikka edasi...

ITER ei ole elekrijaam, see on katseseade.

Sõda

The Day After 1984

Письма мертвого человека 1986

Kaks legendaarset eelmise sajandi filmi tuumakatastroofist. Ameerikas tehti telefilm, kus konflikt kerib Lääne-Berliinist. Telefilmis näidatakse reklaame vahele. Keegi otsustas põnevuse hoidmiseks filmi teises pooles, kui paugud olid juba käinud, reklaamid ära jätta. See õnnestus hästi, paljud pidasid filmi hoopis uudistesaateks ja kukkusid paanitsema.
Nõukogude Liidus võeti film vastu sügava solvumisega, kuigi seda tegelikult näha ju ei saanud. Õiendati, süüdistati ja tehti ise nö palju parem, ausam ja ilusam film tuumasõjast. Peaosa, professor Larsenit, kelle prototüüp pidavat olema Andrei Sahharov, mängib Rolan Bõkov, meilgi hästi tuntud mees. „Matsid jäävad matsideks“, kui olete juhtunud kuulma.

Täpsemalt 1 pauk
Tegelikult võib tänapäeval igaüks natuke tuumasõda mängida. Pane simulatsioon käima ja tõsta märk... No vot, kuhu tõsta? Ütleme, et külma sõja ajal oli Raadi lennuväljal võimekus vastu võtta ja välja saata strateegilisi pommitajaid, sh neid, mis kandsid tuumalõhkepäid. Akuutse konflikti korral oleks NATO arvatavasti püüdnud Raadi lennuvälja hävitada. Millise pommiga? Võib-olla tavarakettidega, aga võib olla umbes sellise väikese ja lihtsa pommiga nagu Little Boy. Selle võib leida simulatsiooni nimekirjast. Saab teada, mis oleks võinud juhtuda.

Laki
Aga siiski, kust me teame. Tuumakatsetuste ja vulkaanipursete, ainsa veidi sarnase loodusnähtuse andmete järgi on tehtud arvutimudelid, neist teamegi. Üks esimestest kirjapandud vulkaanidest, mis tegi, nagu me nüüd ütleme, tuumatalve, oli Laki 1783.-84. aastal. Kommunikatsioon oli tol ajal muidugi hoopis teine. Tulemused olid juba ammu käes, kui vaalpüügilaevad hakkasid kodusadamatesse jõudma ja tõid teateid, mis lahti ja kust see üldse tuleb. Mudeleid ja modelleerimist tänapäevases mõistes muidugi ka ei olnud.

Царь-бомба
Tasub ära vaadata lühike videolõik kõigi aegade kõige-kõige kõvemast paugust, mis inimesed teinud. Seal on näha ka kogu tuumapomminduse tehniline külg. Näiteks see, et pomm ei mahu lennukisse ja lendurid pääsevad plahvatusest väga napilt.

Polügoon
Сухой Нос, Suhkoy Nos, Kuiv neem (nina) oli kolmas tuumapolügoon Novaja Zemlja saartel. Hea tahtmise korral on on sateliidipildilt näha plahvatuse jäljed ja tekkinud radioaktiivne järv. Lennuk, mille külge pomm oli kinntatud, sest sisse ei mahtunud, startis Severomorksist.

Katse
Restaureeritud filmilõik Trinity katsest. Muidugi, tänapäeval on neid eelmise sajandi saladusi hulgakaupa välja pandud. Näeb äge välja küll...

Awesome
Tekib küsimus, tuumaplahvatus on ikka väga äge asi? Võimas, tehniliselt ja teaduslikult huvitav. Onju?

Robert Oppenheimer juhtis aatompommi loomist. Muidugi ei teinud ta seda üksi, aga ta suutis kokku ajada ja käigus hoida seltskonna, kes sellega hakkama sai. Tegelikult ongi meil üks aatompomm, see Oppie oma, teised on koopiad. OK, vesinikupommiga on natuke teine lugu, seda küll. See, mida ta vastab küsimusele, kas on lootust, on jõus tänaseni.

Maailmalõpu kell näitas 3 minutit lõpuni, kui see link siia sai. Täna ta näitab? Ei ole hea uudis.

Teeks ise pommi? Parem mitte.

Rahumeelne aatom

Kaevaks augu?

Jah, näiteks päris suure augu?

Appi, puurauk lekib! Sõda ei ole, kas nende pommidaga midagi mõistlikku teha saab? 

---

Kas kulda saab teha?

Tuumareaktsiooni võrrand:

20180Hg+0−1e→20179Au

Miks mitte? Küllap saab, aga kas on mõtet.

Vana nali, vt näiteks vikipeediast. Tarkade kivi ehk filosoofiline kivi (ladina keeles lapis philosophorum) on legendaarne alkeemikute tööriist, millel olevat võime baasmetallid kullaks muuta. Samuti olevat tegu igavese elu eliksiiri (ladina elixirium vitae) ühe koostisosaga. Ametlikult tunnistati filosoofilise kivi otsingud mõttetuks aastal 1775, kui Prantsuse Teaduste Akadeemia loobus sellesisulisi taotlusi nagu ka igiliikuri projekte ja ringi kvadratuuri ülesande lahendusi läbi vaatamast.

Nüüd seesama uues kuues.

Kuidas arvutada massidefekti?

Arvutame massidefekti näiteks nii. Ei-ei-ei!

Teeme parem nii. Ja arvutame ikka massidefekti ka välja.

C-14, mis meil selleaga asja?

Radiosüsiniku meetod on toonud pöörase muutuse arheloogiasse. Mõni aasta tagasi, kui meetodil oli 70. sünnipäev, meenutas ERR teadusportaal jälle Eesti ala suurimat radiosüsiniku võitu:

Kuna luuleidude dateerimine algselt paleozooloogiaga seotud küsimuste lahendamiseks rajatud Tartu laboris tingis vajaduse ka muistsete asulakohtade vanuse määramiseks, viis see peatselt edasi Baltikumi inimasustuse tekke ja arengu kronoloogia uurimiseni. Selle valdkonna üks tähelepanuväärsemaid tulemusi on tänaseni Pärnu jõe paremal kaldal Sindi linna lähedal asuva Pulli asulakoha vanuse määramine.

Pulli asulakohal toimetati juba 8900 aastat ema. Ja muidugi on nad sinna jälle sisse sokutanud lõbusa eestikeelse liitsõnanalja? Kahju küll tõdeda, aga nemad seal Sindi kandis poleks meie liitsõnanaljadest aru saanud ega teadnud ka Sindist midagi. Oh, ja siis muidugi need meie müstilised mammutid ja mammutihambad.

Tuumareaktorites kasutatakse vahest neutronite aeglustina grafiiti. See on väga eriline grafiit ja seda kasutatakse üha vähem, pole kuigi ohutu. Näiteks Eestisse planeeritavasse reaktorisse grafiiti ei tuleks. Ei ole võimatu, et grafiitaeglustiga reaktoris tekib radioaktiivseid süsinikuisotoope, C-14 meetodiga sel siiski seost pole.

C-14 kalibreerismikõver

Pange tähele, et reaalse elu, st teadaoleva vanusega asjade punktid ei saa päriselt pihta arvutatud kõverale. Kas põhjus võiks olla selles, et C-14 poolestusaeg on tänapäeval määratud 5730 ± 40 aastat, aga meetodi algusaegadel arvati veidi teisiti?

Kõik isotoobid

Täpsemalt

 

Elementide süntees

Perioodtabel

Kõik elemendid ja kõik isotoobid jne

Elementide leidmise või valmistamise rida
Siit saab vaadata, millal elemendid avastati või toodeti. Mõnel juhul avastamine muidugi tinglik, sest näiteks vaske tunti ammu enne elemendi kaasaegse mõiste kujunemist.

105-dubnium, Dubna instituut, väga imelik (näiteks liikmesriikide nimekiri) ja siiamaani salajane koht. Uudis on see, et Põhja-Korea liikmelisus on 2015. aastast peatatud. Uudiste uudis, Ukraina lipp on kadunud.

Lawrence Livermore ka sõjaline ja suures osas salajane asutus.

116-livermoorium

Darmastadt-Arheiligen

110-darmstadtium

118-oganessoon on seni viimane, aga sellega on  üksjagu pahandust olnud. Sohk 118 jm. Asukoha järgi perioodtabelis peaks ta olema väärisgaas, aga tegelikult on olemasolugi tõestatud kaudselt. Ametlikult nimetatud 2016. 

Island of stability.

Lagunemisreeglid

Poolestusaeg

Tsirkoonis (ZrSiO₄), esineb teatud määral uraani isotoope, aga tekkimise ajal ei saanud seal kindlasti olla pliid. Tähendab, et kogu analüüsil leitud plii on tekkinud lagunemisseeriate kaudu. Teades radioaktiivse lagunemise seadust ja tundes kõik vaheetappe (poolestusaegu), on võimalik kivimi tekkimise aeg välja arvutada. Dateerimine uraani ja plii kaudu kõlbab kivimitele, mille vanus on üks miljon kuni 4,5 miljardit aastat. Selle tänapäevaseks täpsuseks loetakse 0,1-1%. Meetodit on arendatud alates Rutherfordi esimestest töödest sel alal 1905. aastal ja praegu on see põhiline viis kivimite vanuse määramiseks. Muu hulgas on nii määratud ka Maa vanus.

Osakesed nähtavaks

Wilsoni kamber, CERN

Mullikamber, Fermilab

Udukambrid, Tartu

Ahaa...

Tee ise udukamber!

Kaks pilu

Kaks sokki. Vasaku ja parema jala sokk, st sokil on kaks võimalikku olekut. Kui sokke jalga ei pane, on nende mõlema olek vask-parem superpositsioon. Kui panna üks sokk jalga, siis superpositsioon kollabeerub ja soki olekuks saab parem või vasak, oleneb sellest kumba jalga soki paned. Samal hetkel kollabeerub ka teine sokk olekusse vasak või parem nõ vastasnimeliselt esimesele.

Pangem tähele, et teise sokiga me mitte midagi ei teinud. Me ei pruukinud teda kapist väljagi võtta, ta võis olla isegi Kuu peal või mõnes kauges galaktikas. Sokid on paar, nad on tontlikult põimitud. Ühe oleku määramine määrab ka teise oleku. Spooky, isn't it?  

Üks pilu. Tegelikult, nii nagu ta elus on.

Ja Walter Lewin ise.

Dr Quantum

Kaks pilu. Tegelikult, nii nagu nad elus on.

Ja ikkagi, mida te ise arvate, kvantmehaanikud? (nimekiri 1:30)

 

Elekronid tuuma ümber

 Kus saavad elektronid aatomis olla? Vastus on peidetud Schrödingeri võrrandi lahenditesse.

Orbitals.

Jah, kassist on kahju muidugi, aga Erwin ei mõelnud seda muidugi nii.

Elektron – laine

Vaatame ühe vana videolõigu nüüd lõpuni ära.

Arvuta välja mõned lainepikkused. Enne uuri välja mõned massid: sina ise, auto, elektron.

1) Sa kõnnid rahulikult, mõõdukat, väärikalt füüsika klassi uksest sisse ja su kiirus on 1 m/s. Kui suur on su lainepikkus?

2) Auto sõidab Tallinna maanteel kiirusega 120 km/h. Kui suur on auto lainepikkus?

3) Elektron kihutab Crookesi torus (elektronkahuris, katoodkiirte torus, kineskoobis) kiirusega 30000 km/s. Kui suur on elektroni lainepikkus?

Siin aga näeme de Broglie lainepikkuse valemit:

 Muidugi mõista tuleb ka Plancki konstant välja otsida: h = 6,626⋅10^-34 Js.

Bohri aatom ja muud loomad

Põhikooli keemia õpikuist

Hantaro Nagaoka saturnmudel, 1903

Niels Bohr (kaabuga) 1885 – 1962

Bohri postulaadid

Statsionaarsete olekute postulaat — elektronid saavad tiirelda vaid kindla energiaga E_n orbiitidel

Kvantpostulaat — võimalike orbiitide energia on määratud kvantarvudega n:

E_n = E₁/n₂, kus n = 1, 2, 3, ... ja E₁ = –2·10^–18 J.

Kiirguspostulaat — aatom kiirgab valgust siis, kui ta läheb suurema energiaga E_m orbiidilt üle madalama energiaga E_n orbiidile.

Kiiratava valguskvandi energia E_kv = hf = E_m – E_n.

Vastupidisel üleminekul valgus neeldub.

Lisapostulaat — Vastupidi klassikalise elektromagnetteooria ennustusele lubatud orbiitidel elektron ei kiirga elektromagnetlaineid, kuigi liigub kiirendusega.



Bohri aatom, Niels ise joonistas

Vesiniku spekter