6.3.26

Aatomi- ja tuumafüüsika teemad alates 11.03

1    Aatomi mõiste areng antiikajast tänapäevani
2    Max Planck ja kvantteooria algus
3    Wilhelm Konrad Röntgen ja x-kiirte avastamine
4    Loodusliku radioaktiivsuse ja radioaktiivsete elementide avastamine
5    Joseph Thomson, elektroni avastamine ja esimene teaduslik aatomimudel
6    Ernest Rutherfordi katsed ja aatomituuma avastamine
7    Planetaarse aatomimudeli puudused

8    Niels Bohr, tema postulaadid
9    Vesiniku spekter ja Bohri aatomimudel
10    Bohri teooria puudused, kvantmehaanika algus
11    Louis de Broglie ja lainetav elektron
12    Erwin Schrödinger ja Schrödingeri võrrand
13    Elektroni laineomadused, kahe pilu katse

14    Werner Heisenberg, määramatuse printsiip
15    Osakeste jälgimise ja registreerimise meetodid
16    Radioaktiivse kiirguse liikide avastamine
17    Tuumade muundumine, nihkereegel
18    Radioaktiivsed isotoobid
19    Uute elementide süntees

20    Radioaktiivne lagunemine, poolestusaeg
21    Radioaktiivse süsiniku meetod
22    James Chadwick, neutroni avastamine
23    Massidefekt ja seoseenergia
24    Eriseoseenergia ja massiarv
25    Tähtsad ja huvitavad tuumareaktsioonid

26    Ahelreaktsioon ja tuumaenergeetika
27    Tuumarelva loomine
28    Tuumarelva kasutamine
29    Tuumarelvastusega seotud keskkonna- ja sotsiaalprobleemid
30    Termotuumareaktsioonid
31    Tuumasõja võimalikud tagajärjed

32    Tuumaenergeetika ja keskkonnakaitse
33    Õnnetusjuhtumid tuumajaamades
34    Tuumafüüsika rakendused meditsiinis ja tehnikas
35    Ioniseeriva kiirguse allikad
36    Kiirguse mõõtühikud
37    Radioaktiivse kiirguse mõju organismidele

3.3.26

Seebivesi jms

Kes kõnnib mööda vett?






Kes jookseb üle vee? Ilus küll, muusika taktis jne, aga viimase 1,5 sekundiga võib näha, mis tegelikult toimub

Täpsemalt, vee PEAL ta ju ei jookse

Ig Nobel 2013, vee peal kõndimise uuringu eest.




Seebimullidest


Joseph Plateau (1801–1883) ja tema mullimatemaatika


Antimullid

Külm ja veidrad kristallid

Kõige, kõige, kõige... Misiganes inimesed teevad, ikka nad hakkavad võistlema ja rekordeid püsitama.
On ka väga veirdaid lugusid, vaatamine omal vastutusel.

Eiffel Plasterer, mullikunsti vanavanaisa. Mullid teevad, mis Eiffel ütleb 3:30.

Newtoni seaduste kiuste.

Jne


1.3.26

Pinnajõud, pinnaenergia jm imelikku

Hakkme lõpetma, viimaseid kordi vanade sõpradega!

Dianna Cowern, Physics Girl

1. Mismõttes?

2. Kõik katsetama!


Veelkord kosmosejaama, kuidas juua nagu klaasist, peaaegu.

Bruce Yeany, ujuvusest ja mitte ainult vees ehk teistes vedelikes.

27.2.26

Õhu koostis

Kasvuhoonegaasid? Ei saa olla, et kasvuhoonetest nii palju mingit gaasi tuleb, et see miskit ära rikub. Meil polegi neid kasvuhooneid nii palju. See peab ikka miski muu olema, lennukid või sputnikud või midagi sellist. Onju nii, loogiline?






Mis seis on?

Mis tähendab...

Aga siiski, miks CO2?


16.2.26

Metaan

Kolmikpunkt - 90,67 K (−182,48 °C); 0,115atm
Kriitiline punkt - 190,6 K (−82,6 °C); 45,4 bar
 



Tallinn-Tartu tee 35. kilomeetril, 26. detsemberil 2024.









14.2.26

Antoine Laurent de Lavoisier

Vabariik ei vaja geeniusi


1743 – 1794

12.2.26

Amorfne pigi


Voolav pigi.
Tilkuv pigi.
Vana nali, tegelikult.
Esimene tilk, mis pildile jäi (0:40).

Kelvini liustik


















Kui kaua võib kesta eksperiment?

Mis patarei see on. Keegi ei tea?

Kas seemned idanevad veel, kui on möödunud 144+ aastat?


Michigan State University
William J. Beal 1879, 21 liiki, igast 50 seemet
Frank Telewski 2000

Vägihein (Verbascum blattaria) 50% (2021 38%)
Kassinaeris (Malva rotundifolia) 6%

Näeme jälle 2040.