Rahumeelne aatom

Kaevaks augu?

Appi, puurauk lekib!

---

Veel ühte ja teist

Astronoomia kursuses jääb harva nii palju aega, et rääkida kosmosetehnikast, kosmosereisidest, kosmosevallutustest, nagu seda teemat vanasti kutsuti. Võib-olla kuluks siis ära üks väike ekskursioon päeva, kui toimub lahkumine ISS-ist. Juhatab ja näitab Sunita Williams (lahe soeng). See ei ole muidugi ainus video ja „leaving ISS“ oskab otsingureale kirjutada igaüks.

Aja suunast ja multiversumist räägib Sean M. Carroll, tema on küll üks eriline jutumees. Muuseas, aja suuna põhjuse leidjale on preemia välja pandud $10⁶, ütles Andi Hektor.


Sellega on FÜ5 ja üldse füüsika kursused läbi. Aitäh kõigele, kes siiamaani välja vedasid ja mul on kahju, kui keegi end füüsika tundides halvasti tundis. Vabandage mind kui võite.

Clifford Stoll, vana hereetik (lahe soeng), käitub nagu segane, aga tegelikult on täitsa normaalne taat. Ta räägib kõigest, aga selle loo lõpuks meenutab möödunud sajandi üliõpilasrahutusi ja seda kuidas ta mõistis, miks tasub õppida.

Sheldon, lihtalt üks lihtne ja armas lugu füüsika õppimisest.

Suure Paugu ja Musta Augu töörühm

Läinud sajandi teise poole keskpaiku panid paar noort ja nutikat astronoomi Tõraveres oma uksele sellise töörühma sildi. Kõlab kirjanduslikult, aga juhtkonnale ei olevat väga meeldinud. Astronoomid ei ole nüüd enam noored.

Suure Paugu mudel sai alguse Einsteini võrranditest ja sellest, et mõned nutikad mehed hakkasid neid väga põhjalikult uurima.

Georges Lemaître (1894 – 1966), ilma lipsuta

Александр Фридман  (1888 – 1925), lipsuga

 

Ed Copeland, mõned võrrandid

Keda Universumi ajalugu ja tulevik huvitab, võiks võrrandid ära kannatada. Paraku on see väga pikk jutt (18:47) ja kes ei ole just väga hea suuruste-valemite sõber, peaks kuulama mitu korda. Seda ei saa lausa näppude peal, st ilma võrrandita ära seletada. Või siiski

Mismõttes?

Supernovade nimekiri ja seesama tegelikult

Universumi asi on seega selge või ei ole selge.

Selle võib ka vabalt üles joonistada.

OK, aga millest maailm tehtud on?

Kõver ruum

Teekond Musta Auku

Võib-olla saab seda seletada lihtsamalt, aga siis ei pruugi see olla õige ja ehk on nii isegi keerulisem. Või vastupidi.

Lõpetame kursuse

On jäänud veel viimne kodutöö.

Küsimused on siin.

0. Loe kõigepealt kogu juhend läbi ja alusta siis esimesest punktist.

1. Vali üks küsimus, aga ära hakka sellele ise vastama. [1 punkt]

2. Lase mõnel robotil vastus valmis teha. Olgu vastuse pikkuseks umbes 300 sõna. [2 punkti]

• Milline robot? Praegu on üsna levinud komme vastamisvõimelisi roboteid vaimuvaeselt nimetada ChatGPT, aga öeldakse ka generatiivne tehisintellekt, AI, TI jpm. Google ja seesama ChatGPT-3.5 ise soovitavad alternatiividena muidugi eelkõige iseennast, st Google Meena või OpenAI GPT-4. Või siis Facebook BlenderBot, Microsoft DialoGPT, Rasa, wit.ai, Copy.ai, SnatchBot, Botpress, ChatterBot, ClickUp, YouChat, Writesonic, Bard AI, SpinBot, Jasper Chat jmt. Põnev küll, neil kõigil on oma eelised ja veidrused, aga lihtne, kiire ja odav on kasutada seda, millega oled harjunud.
• Kuidas küsida? Kui küsimus on valitud, tuleb arvatavasti robotiga veidi vaielda, et ta (või see) püsiks teemas, ei valguks laiali ja annaks enam-vähem nõutud pikkusega vastuse. Ei ole ju keelatud proovida mitut küsimust, sõnastada ümber või küsida sama küsimust mitu korda ja mitmelt robotilt.
• Mis keeles? On üldiselt teada, et nn suured keeled toimivad paremini. Nõue on selline, et vastus peab olema lõpuks eesti, inglise, vene või saksa keeles. Kes arvab, et tore on robotit kiusata näiteks prantsuse või soome keelega, peab tõlke kuidagimoodi ise ära tegema.

3. Loo üks tekstifail, pane oma nimi. Kopeeri sinna küsimus, roboti vastus ja roboti nimi ehk andmed. [1 punkt]

4. Kritiseeri vastust. Too välja kaks asja millega ta (see) mööda pani, valetas, jättis vastamata, vastas nõmedalt vms. [4 punkti]

5. Kiida robotit. Too välja kaks asja, mis läksid hästi, millega jäid rahule, õppisid midagi, oli huvitav lugeda. [4 punkti]

Vaatamata sellele, mis keeles vastas robot, 4. ja 5. punkt olgu ikka selges eesti keeles. Salvesta (.doc, .docx, .rtf, .odt, .pdf) ja laadi Moodlesse FÜ5 üles. Klasside (rühmade) võtmed 12Dklass ja 12Eklass.

Kodutöö küsimused

Loe kõigepealt tööjuhised läbi.

1) Kas taevamehaanika on Newtoni mehaanika? Kas klassikaline mehaanika (FÜ1 ja FÜ2) on piisav, et mõista megamaailma (FÜ5-III)?

2) Spektromeeter, mida see muutis astronoomias? Kas me saame katta kõik elektromagnetlainete skaala lainealad, kui uurime tähtede valgust ja kiirgust?

3) Astrofüüsika ja termodünaamika. Kuidas termodünaamika printsiibid rakenduvad tähtedele, galaktikatele ja universumile?

4) Energia kontseptsioon on füüsikas oluline ja keskne, võib isegi öelda, et on fundamentaalne. Küllap see nii on, aga kas meil on häid näiteid sellest, et energia mõiste on fundamentaalne just kosmoloogias?

5) Ajalooraamatutes ja astronoomiaõpikutes kirjutatakse, et Galilei vaatas tähistaevast teleskoobiga, avaldas 1610. aastal raamatu Siderius nuncius ja alustas seega uut ajastut astronoomias. Mis seal nii uut ja erilist oli, et kohe lausa uus ajastu?

6) Ühe olulise etapi kosmoseteadustes algatasid ja teostasid insenerid, keda vahest kutsutakse ka raketiteadlasteks. See oli nii suur asi, et siiamaani kiputakse mitte väga keeruliste, aga siiski mõistetamatuna tunduvate asjade kohta ütlema – see pole mingi raketiteadus. Mis see raketiteadus siis tegelikult astronoomiale ja kosmoloogiale andis? Kas see on tähtis eelkõige teadusele või saab siit ka praktilist kasu lõigata?

7) Rainer Weiss, Barry C. Barish ja Kip S. Thorne said 2017. aastal Nobeli preemia. Jälle kord tõusis tähtsaks teemaks gravitatsioon. Newton 1687, Einstein 1915 ja nüüd siis jälle. Mis oli seekordse gravitatsiooniuudise sõnum ja mida see muudab kosmoloogias?

8) Eksoplaneedid, milleks neid otsida ja uurida? Kas siin on mängus puhtalt teadlaste huvi ja hasart või on näha mingit, kasvõi tibatillukest kasumiperspektiivi?

9) Kui õige võtaks ette ühe üsna tavalise nähtuse, mida inimesed selgetel pimedatel öödel taevasse vaadates näevad. Linnutee, Kuu faasid, meteoorivoolud, Merkuur ja Veenus kord hommiku-, siis jälle õhtutaevas või midagi muud samavõrd tavalist ja lihtsat. Kuidas on vaatlejad seda ühte nähtust kirjeldanud, seletanud ja oma igapäevase tegevuse või uskumustega sidunud erinevatel aegadel või maailma ei paigus?

10) Mõelgem kosmoseuuringute ühiskondlikele mõjudele. Kuidas astronoomia ja kosmosetehnoloogia edusammud mõjutavad igapäevaelu, tehnoloogiat? Milline on kosmosetehnika globaalne kontekst?

Linnutee, Andromeda ja kõik need teised

Linnutee galaktika

Kuidas taevast asju üles leida, näiteks Andromeedat?

Hubble

JWST

Kaks kanget.

HDF, vaadake (2:41) te ei kahetse.

Kuidas meie maailm tehtud on? Jaan Einasto räägib sellest, kuidas on sajand avardanud meie maailmapilti. Ta küsib ka, mis on elu, vähemalt kõrgelt arenenud elu tunnused? Ja ikka täiega edasi.

Mida teha FÜ5 edukaks lõpetamiseks?

1. Teha aatomifüüsika teemal ettekanne. (See on tegelikult tehtud peaaegu kõigil.)
2. Täita valikvastustega aatomifüüsika test. (Tegelikult on molekulidest ka kolm küsimust.) Saab järgi teha arvestuse päeval.
3. Kirjutada väike lõputöö astronoomiast või kosmoloogiast, otsides seoseid teaduse, elu, tehnika või ühiskonnaga. Tähtaeg on 13. detsember. Teemad ja tööjuhend ilmuvad peagi on nüüd avalikuks saanud. 
   
   

FÜ5 esimese kahe peatüki tähtsamad teemad:

Sulamine ja sulamissoojus. Tahkumine.

Faasidiagramm, olekudiagramm.

Keemine, keemistemperatuuri sõltuvus rõhust.

Aatomi mõiste ajalooline areng.

Max Planck ja kvanthüpotees.

Wilhelm Konrad Röntgen x-kiired.

Elektroni avastamine ja esimesed aatomimudelid.

Bohri aatomimudeli saavutused.

Aatomituum. Elektronid aatomis.

Radioaktiivne lagunemine, poolestusaeg.

Tuumarelv ja tuumasõda.

Päikese ja teiste tähtede suur kiirgusvõimus.

Tuumaenergia. Tuumareaktorid.

Rahvusvaheline tuumaintsidentide skaala.

Kiirguse liigid.

Ioniseeriva kiirguse allikad.

Täheteadus

See on Päike, meie päris oma täht. Ainuke ja eriline, aga maailma mõõdus vaadates, üks väga tavaline keskealine täht.

Vaatame Päikest, SDO kolm aastat. Päikest ei tohi vaadata. Galilei vaatas palju Päikest ja jäi pimedaks. Newton vaatas ka, jäi ka pimedaks mitmeks päevaks, aga tema nägemine taastus. Veab ikka mõnel. Videost on ohutu, aga ausalt, looduses ei ole, eriti optikaga. Astronoomidel on selline loll valvenali, et teleskoobiga saab Päikest vaadata kaks korda, ühe silmaga ja teise silmaga. Binokliga... Nii et vaadake parem videost, seal räägib seletusi peale üks päris hea heliofüüsik.

Päikeselaigud...

Olete ajalootunnis kuulnud väikesest jääajast? Kui Hollandis kanalid igal talvel jääs olid ja hollandlaste uisutamistraditsioon alguse sai. Vaadake kui palju päikeselaike (aktiivsuse indikaator) sel ajal registreeriti. Nii lihtne see ongi.

Eesti astronoomia algab muidugi baltisaksa ja vene astronoomia tiiva alt. Päris Eesti astronoomidest on vist läbi aegade kõige prominentsem Ernst Julius Öpik kõige oma dramaatilise elukäigu, eriliste annete ja uskumustega. Muuseas, ta arvas, et Päikese aktiivsuse (laikude arvu) 11-aastane tsükkel mõjutab poliitikat ja inimsaatusi. Selle idee järgijad on teinud lausa graafikuid, aga teaduslikult on asi kahtlane. Mis on järgneval pildil valesti?

Tänane seis ja 24. tsükli lugu. Ennustus. Jah tõsi, 25 maksimum on peagi käes.

Mis saab meie Päikesest? Esialgu jääb nii nagu on. Tähtede elukaar on põnev teema. Kuidas me üldse teame, mis ühest tähest saab. Mitte keegi ei saa istuda aknal ja passida peale kuidas täht areneb ja muutub. Pole kellelgi nii palju aega.

HST

Drake'i valem

Tulnukate kohta ei jõua eriti pikka juttu teha, aga kõige tähtsamat valemit võib igaüks ise uurida. See ei ole tegelikult üldse puhtalt ufoloogiline valem, pigem sotsioloogiline.

 

Proovi ise!

 

Seal on teine Kuu!

Kuidas seletada Kuu tagakülje eripära?

Teaduslikult!

Kui oleks kaks Kuud...

Kuul on kaks saba.

Mis see on?

Orbiidid

Geotsentriline maailmapilt sobib päris hästi meie meelelise kogemusega. Lameda maa mudel samuti, ega me oma igapäevastel käikudel ja sõitudel ju maa- või veepinna kumerust arvesse ei võta. Hoopis teine lugu on Maa kumeruse ja ümarusega, kui võtta ette pikki reise üle vee ja jälgida hoolega taevaseid liikumisi erinevates kohtades. 

Maakeskses maailmas on tähistaevas lihtne, aga planeeditaevas (rändurid, liikuvad ehk iseäralised tähed) läheb täpsemal uurimisel väga keeruliseks. Päikesele saab joonistada ringorbiidi ümber Maa, nii enam-vähem. Merkuur ja Veenus peavad vaatlusandmetega kokku sobitamiseks liikuma tsükloidsetel orbiitidel ja edasi läheb aina hullemaks. Ilus tegelikult, aga miks? Geomeetriliselt see väga hull ei ole, tuleb lihtsalt mitu ringliikumist kokku arvutada, aga mida täpsemaks ajada, seda enam on vaja eri mõõdus liidetavaid ringe juurde arvutada. Lõpuks hakkasid teadlased ka üha enam mõtlema, miks planeedid üldse peaksid oma trajektoore nii veidral kombel kõverdama. Milline füüsikaline mõju tekitab tsükloidi? Lõplikult lahendas vaidlused gravitatsiooniseadus, aga vahepeal tegid ilma andekas matemaatik Kepler ja osav ning püüdlik vaatleja Brahe.

Tycho Brahe (1546 – 1601)

Johannes Kepler (1571-1630)

Foto 2024 aasta suvest – Ketlin Taidre 

Kepleri seadused, neid on kolm.

1. Orbiidi kuju ja mõõtmed.
2. Liikumiskiiruse muutumine elliptilisel orbiidil.
3. Orbiidi suuruse ja perioodi suhe.

Nii lihtne see ongi.

Newton tõestas hiljem, et Kepleri seadused on gravitatsiooniseaduse erijuht, mis toimib hästi juhul, kui süsteemi keskne, nö paigalolev keha on võrreldes tiirlevaga väga suur, näiteks Päike-Maa või Maa-ISS. Einstein näitas veel hiljem, et gravitatsiooniseadus on üldrelatiivsuse erijuht, mis toimib piisavalt hästi juhul, kui ruum on enam-vähem tasane, st pole kõverdunud. 

Osa kinnistähti (need, mis on tähtkujudes) jäävad maalt vaadates Päikese taha. Me ei näe neid tähti sel päeval, sest Päike paistab silma ja taevas on sinine. Aga me saame vaadata, millised tähtkujud loojuvad pärast Päikest ja millised tõusevad enne. Mingil teisel aastaajal, võime siis pimedas vaadelda seda taevaosa ja teha järelduse, et Päikese taha jäid tol päeval näiteks Sõnni tähtkuju tähed, ehk Päike oli Sõnnis. Need tähtkujud, kus Päike võib olla, moodustavad taevas enam-vähem ühtse vöö, mida nimetakse sodiaak ehk loomaring. Sellest teadmisest algab üks üsna segane ja omamoodi tobe inimtegevuse ala, astroloogia. Nii Kepler kui ka Brahe olid loomulikult astroloogid, aga siis oli ka teaduse ja teadlase mõiste hoopis teine.

Tänapäeval on asi nii kaugel, et igaüks võib hakata astroloogiks. Litsentsi ei ole vaja, põhikooli haridusest piisab igal juhul. Tegelikult teevadki seda praegu põhiliselt robotid.

Lähikosmos

Keda astronoomia vähegi huvitab, alustagu siit: Tartu Tähetorn ja Tartu Observatoorium. Kõiki huvitab, onju.

Phil Plait kirjutas, mis jama kõik astronoomia kohta aetakse. Enam ta väga ei viitsi kirjutada, tal nüüd muud tegemist.

Üheksa planeeti on arvatavasti parim kogu päikesesüsteemi kehade kohata. Kõik info ühest kohast, asjalik ja värske. Pärineb veel ajast, kui rohi oli rohelisem, varblased suuremad ja Päikesesüsteemis oli üheksa palaneeti.

PANE SEDA TÄHELE!
Päikesesüsteemi kehi! Selle peab igaüks kannatlikult ära vaatama (5 ja pool minutit).

Fred Jansen, kes maandas katseseadme komeedi pinnale. Vedas tal, et see trikk õnnestus.

Kuhu kadus üheksas?

Meediast ja elust...

Ei, nad ei jäta, siin peab veel üks olema.

Kuidas kirjeldada teavast?

Siin on lugu Maast ja Taevast, nii nagu ta meile paistab. Aga eks ta paistab igaühele natuke erinevalt, siis ilma tüli ja pahanduseta pole läbi saadud.

Lamemaalaste ühing

Wikipedia räägib Maast. Tegelikult on õõnesmaalaste mudel veelgi ägedam. Maa on küll ümmargune, aga seest õõnes ja me elame selle kooriku sisemisel pinnal. Jep, ärge küsige!

Hea küll, kas olete näinud, et miski kaob maakumeruse taha ära? Maapind ei ole kuigi tasane, need künkad, majad ja metsad. Aga veekumeruse taha? Võib-olla olete hoopis näinud kuidas saared, neemed ja isegi laevad hõljuvad kauguses veepinna kohal. Kas me saame usaldada, mida näeme?

Aga täpsemalt räägib Michael Stevens (Vsauce), miks me üldse usume lugusid näiteks Maast ja taevast, Maa kujust ja gravitatsioonist. Kas me teame, kas me peamegi kõike teadma?

Veel täpsemalt räägib Sabine Hosselfelder.

Tundmatu kunstniku gravüür: ?? – 1888 – 2009



Aga tegelikult?

Kui suur on Maa?

• Mõõdetud, ütleb Adam Savage (1:25).
• Veame kihla, et ei ole, ütles John Hampton.

Aristoteles, De Caelo. Kokkuvõtte teinud Piret Kuusk. Tähetorni kalender 2023.

Taeva mudel. Pane taevas pöörlema. Vaikimisi on seniit üleval, aga pane nüüd taeva põhjapoolus üles. Oota, mis siin õieti mille ümber pöörleb?

Kuperjanov

Ja-jah, Halley komeet on ainuke palja silmaga nähtav komeet, mida inimene võiks hea õnne korral kaks korda elus näha taevasse ilmumas. Halley arvutas selle ilmumise välja, kasutades värskelt avaldatud Newtoni mehaanikat, aga kahjuks ei jõudnud ära oodata. Astronoomiline ajaskaala on isegi nii lähedastes asjades inimestele liiga suur, mis siis veel galaktikatest rääkida.

Kas teadsid...

kui palju megamaailma, kosmoloogia, astronoomia alaseid teatmike, õpikuid ja populaarseid raamatuid on eesti keeles välja antud? Ei teadnud? Väga hea, seda ei saagi keegi teada, aga mõne näite võiks ikka tuua.

Peeter Tenjes. Uusim ja tõenäoliselt seni parim Astronoomia õpik. Ülikooli tase, aga väga suures osas loetav kõigile huvilistele.

Jaak Jaaniste. Kosmoloogia, peatükk Maa ja taevas. Raamat on paberile trükitult ka saadaval, aga võrguversioonis on natuke rohkem lisalugusid. Hea raamat.

Katrin Laas. Megamaailm. Mahukas õppematerjal, mis ei ole veel päris lõpuni toimetatud. Õppimise seisukohalt on hea, et peatükkide lõpus on interaktiivseid küsimusi ja ülesanded. Nii saab teada, kas oled õppetükkidest päris õigesti aru saanud.

Jaaniste ja Saar. Täheatlas. Pisike vana raamat, sellest on alanud paljude Eesti teadlaste taevahuvi.

Sky Map, Stellarium... Globe at Night.

Astronoomia

on suhteliselt primitiivne teadus.
Aadu Must (1951–2023) käis mõni aasta tagasi humanitaarkonverentsil esinemas ja nii ta ütles. Raske arvata, mis tal mõttes oli, aga see on vale. Sellele vaatamata oli Aadu tore mees.

Päriselt radioaktiivsed asjad. Kes ei kardaks kiiritust?

Olid ajad...

Kiirgusmõõtja kontrollib looduslikku fooni. Pole paha, mõnes kohas maailmas võib foon kõrgemgi olla, enne kui alarmi antakse.

Meie oma radiatsioonikivi, nagu teda võib geograafia klassi kogudest leida.

Graptoliitargilliit (varasema nimega diktüoneemakilt) vedeleb meil mõneks kohas lihtsalt maas. Temast räägitakse lugusid, mida sellest teha ja toota saab ja on saanud. Osa jutte võivad isegi tõsi olla. Mõni tükk on tõesti natuke radioaktiivne.

Pooletunnise radiatsioonimõõtmise graafik. Seade loeb radioaktiivseid osakesi (α, β) või kiirguskvante (x, γ) kolme sekundi jooksul. Tavaliselt on neid 0 kuni 4. Ootamatult sattus 24. minutil väga lühikese ajaga seadmesse 1710 osakest. Mis juhtus?

Graafiku suumimisel on näha, mida mõõtmine tegelikult näitas.

1) looduslik foon 0-4 lugemit 3 sekundiga.
2-4) Radioaktiivsed kivid. 2) Pakri I. 3) Saka. 4) Pakri II.
5) Looduslik foon
6) Anomaalia
7) Kivimikollektsiooni graptoliitargilliit.

Kui üldse mingit Eesti looduskivi radioaktiivseks lugeda, siis Pakri poolsaare omad on kahtlased. Sellest ei tasu muidugi teha järeldusi maapõuas lesivate mineraalide kohta ja radoon on päris eraldi tõsine jutt.

Kuula kuidas kostab päriselt radioaktiivne aine.

Veel üks juhtum meie maalt, täpsemalt maa alt, radioaktiivne liiv, täpsemalt filtritäide.

Juhtub siiski ka nii, et...

1980 Ukraina, Kramatorsk

Марії Приймаченко 7

Tseesium-137

2001 Gruusia, Lia

Strontsium-90

 1984 Mehhiko, Ciudad Juárez

Koobalt-60

1987 Brasiilia, Goiânia

Tseesium-137

Fusioon

Taylor Wilson, kõige noorem tuumaenergia (täpsemalt fusiooni) entusiast räägib TED-il kuidas ta juba lapsena (14 aastasena) reaktorit ehitas.

Jamie Edwards lõi Wilsoni noorusrekordi ja esines isegi Lettermani šõus. Siin aga räägib ta oma jutu veelkord ära CERN-is TEDx konverentsil.

Fusioonireaktorid, mida põhimõtteliselt iga koolipoiss hea tahtmise korral võib kokku panna, ei ole paraku siiski elektrijaamad. Sinna kulub väga-väga palju rohkem energiat, kui fusioonist kätte saab. Aga tõsi see on, et nad teevad selle Päikese triki, termotuumareaktsiooni, ikka ära küll. Vanameeste peale võib muidugi alati loota.

Lockheed Martin Skunk Works lubas väikese, st veoauto mõõtu termotuumareaktori prototüüpi näidata aastaks 2015. Mis aasta meil praegu on? Siiski, reaktorit (veel) ei ole.

Viimast uudist nägite? Olgu, see areneb üsna kiiresti: päris-päris viimane. 
Jaa läheb aga ikka edasi...

Kiirgus

Lühidalt kiirgusest

Bekrell – Bq [s^-1] Vaata seda!

Grei – Gy [J/kg]

Louis Harold Gray (1905 – 1965)

Siivert – Sv [J/kg]

Rolf Maximilian Sievert (1896-1966)  Loe lugu! (ettevaatsut, pikk lugu)

SI ühikud jpm

Sõda

The Day After 1984

Письма мертвого человека 1986

Kaks legendaarset eelmise sajandi filmi tuumakatastroofist. Ameerikas tehti telefilm, kus konflikt kerib Lääne-Berliinist. Telefilmis näidatakse reklaame vahele. Keegi otsustas põnevuse hoidmiseks filmi teises pooles, kui paugud olid juba käinud, reklaamid ära jätta. See õnnestus hästi, paljud pidasid filmi hoopis uudistesaateks ja kukkusid paanitsema.
Nõukogude Liidus võeti film vastu sügava solvumisega, kuigi seda tegelikult näha ju ei saanud. Õiendati, süüdistati ja tehti ise nö palju parem, ausam ja ilusam film tuumasõjast. Peaosa, professor Larsenit, kelle prototüüp pidavat olema Andrei Sahharov, mängib Rolan Bõkov, meilgi hästi tuntud mees. „Matsid jäävad matsideks“, kui olete juhtunud kuulma.

Täpsemalt 1 pauk
Tegelikult võib tänapäeval igaüks natuke tuumasõda mängida. Pane simulatsioon käima ja tõsta märk... No vot, kuhu tõsta? Ütleme, et külma sõja ajal oli Raadi lennuväljal võimekus vastu võtta ja välja saata strateegilisi pommitajaid, sh neid, mis kandsid tuumalõhkepäid. Akuutse konflikti korral oleks NATO arvatavasti püüdnud Raadi lennuvälja hävitada. Millise pommiga? Võib-olla tavarakettidega, aga võib olla umbes sellise väikese ja lihtsa pommiga nagu Little Boy. Selle võib leida simulatsiooni nimekirjast. Saab teada, mis oleks võinud juhtuda.

Laki
Aga siiski, kust me teame. Tuumakatsetuste ja vulkaanipursete, ainsa veidi sarnase loodusnähtuse andmete järgi on tehtud arvutimudelid, neist teamegi. Üks esimestest kirjapandud vulkaanidest, mis tegi, nagu me nüüd ütleme, tuumatalve, oli Laki 1783.-84. aastal. Kommunikatsioon oli tol ajal muidugi hoopis teine. Tulemused olid juba ammu käes, kui vaalpüügilaevad hakkasid kodusadamatesse jõudma ja tõid teateid, mis lahti ja kust see üldse tuleb. Mudeleid ja modelleerimist tänapäevases mõistes muidugi ka ei olnud.

Царь-бомба
Tasub ära vaadata lühike videolõik kõigi aegade kõige-kõige kõvemast paugust, mis inimesed teinud. Seal on näha ka kogu tuumapomminduse tehniline külg. Näiteks see, et pomm ei mahu lennukisse ja lendurid pääsevad plahvatusest väga napilt.

Polügoon
Сухой Нос, Suhkoy Nos, Kuiv neem (nina) oli kolmas tuumapolügoon Novaja Zemlja saartel. Hea tahtmise korral on on sateliidipildilt näha plahvatuse jäljed ja tekkinud radioaktiivne järv. Lennuk, mille külge pomm oli kinntatud, sest sisse ei mahtunud, startis Severomorksist.

Katse
Restaureeritud filmilõik Trinity katsest. Muidugi, tänapäeval on neid eelmise sajandi saladusi hulgakaupa välja pandud. Näeb äge välja küll...

Awesome
Tekib küsimus, tuumaplahvatus on ikka väga äge asi? Võimas, tehniliselt ja teaduslikult huvitav. Onju?

Robert Oppenheimer juhtis aatompommi loomist. Muidugi ei teinud ta seda üksi, aga ta suutis kokku ajada ja käigus hoida seltskonna, kes sellega hakkama sai. Tegelikult ongi meil üks aatompomm, see Oppie oma, teised on koopiad. OK, vesinikupommiga on natuke teine lugu, seda küll. See, mida ta vastab küsimusele, kas on lootust, on jõus tänaseni.

Maailmalõpu kell näitas 3 minutit lõpuni, kui see link siia sai. Täna ta näitab? Ei ole hea uudis.

Kui sõda ei ole, kas nende pommidaga midagi mõistlikku teha saab? 

Teeks näiteks suure augu?